Miks ja kuidas Ubuntu (Linux) arvutisse saada

Internetist võib leida hulganisti juttu kui tore asi on Linux opsüsteem ja kuidas seda oma Windows’i põhisesse arvutisse saada. Selliseid tekste on ohtralt inglise keeles kuid leidub eestikeelseidki.
Esimene küsimus, mis peaks keskmisel arvutikasutajal tekkima, on: miks peaks toimiva opsüsteemi (n. Windows) asendama teisega – Linux’iga – või selle olemasolevale paralleelselt installeerima, kuna Linux’iga majandamine eeldab keskmisest tunduvalt paremat arvuti tundmist ja pusimist erinevate rakenduste (n. nn WiFi) seadistamiseks?
Minuarust ei peagi. Ehk kui kasutusel on tootja poolt jätkuvalt uuendustega toetatav harjumuspärane ja vajadusi rahuldav opsüsteem (Mac, Windows), puudub selleks igasugune vajadus kui ei olda just arvutifriik, igavus ei piina, jne. Lühidalt, kes tahaks oma aega raisata arvutisse Linux’i paigaldamisele, sellega eksperimenteerimisele ja seadistamisele.
Muidugi, netist võib leida hulga põhjendusi miks eelistada Linux’it Windows’ile (n. About.com artikkel), aga tavakasutaja jaoks ei kaalu need põhjused kindlasti üles installeerimisega ja häälestamisega kaasnevat aja kulu ja sekeldusi. Sest see kõik ei kulge sugugi mitte ladusalt. Asja tööle saamiseks tuleb palju netis ringi kolada, otsida jooksvalt tekkivatele probleemidele ja takistustele lahendusi erialastest foorumitest ja mujalt. Ilmselt oleneb installeerimise ja seadistamise problemaatilisus tugevalt ka arvutist (ehk riistvarast) ja olemasolevast opsüsteemist ning selle registri või juurkataloogi korrasolekust. Võibolla ka BIOS’sest.
Minuarust ainuke põhjus olemasoleva opsüsteemi asendamiseks Linux’iga tavakasjutaja jaoks on, kui olemasolev opsüsteem on aegunud, ehk tootja seda enam ei toeta ja vana opsüsteem ei vasta enam vajadustele, ei toeta uusi rakendusi, jookseb kinni jms. Näiteks Windows 98 puhul. Aprillis 2014 lisandub vanade mittetoetavate opsüsteemide nimistusse ka Windows XP, mis juhul muutub ka selle uuega asendamine aktuaalseks.
Teine mõistlik põhjus arvutile Linux’i installeerimiseks seisneb arvuti soetamisel ilma kalli Windows’i opsüsteemita. Pole küll eriti täheldanud, et arvuteid ilma Windows’i või siis Mac’ita (Apple) müüdaks.

Linux’ist leidub mitmeid arendusi ehk nn distributsioone (ka distro’d) erinevate arvutikasutajate vajadustele ja maitsetele. Neist tuntumad või viimasel ajal enamlevinud on ehk Ubuntu.
Kuna Linux’i installeerimine arvutisse eeldab arvuti asjades keskmiselt paremat kodus olemist nagu kõvaketta osadeks jagamist ehk partatsioonide loomist jms., on välja töötatud Windows’i põhistesse arvutitesse Linux Ubuntu adopteerimist ja implementeerimist hõlbustav programm Wubi. Sellest pajatab ka Digitarga artikkel.
Kahjuks ei pruugi Ubuntu installeerimine ka Wubi’ga minna nii ladusalt ja probleemivabalt nagu kirjeldavad Wubi ametlik koduleht ja seda programmi promovad artiklid.
Sellest ka antud kirjutis siin. Ehk teemaks pole Linux ja Ubuntu heade ja halbade külgede vaagimine vaid nõuanne, kuidas üle saada ka Wubi’ga Ubuntu installi tõrkest, mis ingliskeelseid foorumeid uurides, ei olegi haruldane. Samas lihtsat ja arusaadavat lahendust sealt kõnealusele probleemile ei leia. Seda probleemi ei käsitle ka Wubi ametlik kasutamise abi.

Üldiselt Wubi installeerimine arvuti riistavara taha jääda ei tohiks, sest programmi käitamise nõuded on tagasihoidlikud – 256 MB RAM, soovitavalt 5 GB, aga minimaalselt 3 GB vaba kõvakettamahtu ning järgmised MS opsüsteemid: Windows 98, 2000, XP, Vista.
Nimelt kui Wubi installatsioonifail wubi.exe on arvutisse tõmmatud, ei pruugi see tavapärase topeltklikiga (ega ka muul moel avamisega) käivituda. Arvuti ragistab mõned sekundid, mille vältel on kursor liivakellaks, aga midagi ei juhtu. Sellisena probleem on tõstatatud ka inglise keelsetes interneti keskkondades ja Wubi/Ubuntu teemalistes foorumites. Näiteks see.
Neist spetsiaalselt Ubuntu vigade (bugs) saidil mainitakse, et wubi.exe mittekäivitumise probleem seisneb ketta non-ascii tähistuses. Ehk ketas (volume) tuleks nimetada ascii süsteemis (vaata asja seletust). Kuidas see aga käib, ma tavapärase, mitte-spetsialistist arvutikasutajana ei tea ega viitsinud ka välja uurida kuivõrd netiotsingud piisavalt ühest vastust ei andnud.
Leidsin lahenduse teisel, lihtsamal, viisil. Nimelt laadisin netist uusima Wubi (ver.9.04) asemel alla Wubi eelmise versiooni 8.10. See käivitus ilma probleemideta. Tegin paar-kolm nõutud määrangut ja programm hakkas toimetama, ehk netist Ubuntu faile alla laadima. See protsess võtab üksjagu aega, ehk võib minna päris mitu tundi.
Lõpuks oli Ubuntu 8.10 arvutis. Tegin seal nõutud määrangud ja seadistused kasutajanime, parooli, keelevaliku osas. Olles Ubuntu 8.10 kenasti käima saanud, aktiveerisin seal Ubuntu uuendamise (upgrade), mis hakkas alla sikutama uusimat versiooni 9.04. Ka see võttis omajagu, ehk üle tunni aega. Eks see ole kõige enam kinni ühenduse kiirusest. Lõpuks oli Ubuntu 9.04 arvutis ning sain alustada selle seadistamist, sh. tõmbasin alla Eesti keele paketi. Seadistamine on vältimatu kuivõrd ilma selleta ei pruugi klaviatuur väljastada neid tähemärke ja sümboleid, mida soovid. Isegi @ märgi kirjutamine ei pruugi õnnestuda ilma eelneva seadistamiseta.
Peale „klaveri“ seadistamist ja hiire seadete ülevaatamist, aktiveerisin arvutiga ühendatud printeri leidmise, mis läks ka üsna ladusalt, kui välja arvata arvuti hangumine esmasel prooviprintimisel. Peale restarti toimisid süsteem ja printer kenasti.

Sellegi poolest ei läinud Ubuntu 9.04 installeerimine päris probleemideta kuivõrd arvuti keeldus installeerimast paari testkomponenti. Ilmselt nende puudumine põhjustab Ubuntu käivitamisel aga laadumise seiskumise DOS-is peale rida *Activating swapfile swap...
Asjast sai edasi kasutades klahvikombinatsiooni Ctr+Alt+Del. Ehk põhimõtteliselt läbi eelkirjeldatud käivitamistõrke sai Ubuntu toimima ja seda uurima-puurima asutud.
Tuleb tõdeda, et Ubuntu kujundus on ise-enesest igati kena ja esteetiline (pruunikates toonides teema Human). Vastavalt soovile saab valida ka teistsuguste värvitoonide ja kujundusega teemasid, mida on kokku u kümmekond.
Üldiselt seadistusvõimalusi hakkas silma väga palju, aga üldmulje keskkonnast jäi igati hea. Koos Ubuntu’ga tuli kaasa ka rida arvutitööks vajalikke programme nagu OpenOffice (analoog MS Office paketile), kalkulaator, märkmete süsteem , veebilehitseja FireFox, e-posti programm..., pilditöötlusprogramm... jpm.

Edaspidi loodan siia postitada ka mõned tähelepanekud, märkused, ja võibolla ka kasulikud nõksud või viited Ubuntu kasutamise kohta ning selle eeliste või puuduste kohta võrreldes Windows 98 ja XP-ga.

Väike juhend: kuidas saada Google Earth .kmz (.kml) fail Garmin’i GPS seadmesse

Olles maadelnud küsimusega kuidas saada Google Earth märgitud või koostatud teekonda koondav .kmz laiendiga fail ühes selles sisalduvate marsruudi (route), läbitud teekonna (track) ja huvipunktidega (POI – points of intrest; mõnelpool ka kui places of interest) Garmin'i GPS seadmesse (eTrex Vista HCx), otsisin selle kohast abi internetist. Et igasugust - sh. antud küsimusse puutuvat - infot on palju, ja soovitud tulemuseni jõudmine ei pruugi olla lihtne ning see võib nõuda kõvasti aega ja energiat, siis annan põgusa ülevaate kuidas on võimalik .kmz faili info GPS seadmesse laadida, et seda seal kasutada.

Kõige lihtsam variant, millele internetiotsingud ka tihti viitavad, on soetada vastav tasuline tarkvara näiteks GE2GPX, mis iseenesest tundub väga kena, mugav ja kasutajasõbralik programm. Litsentsi hind € 15.
Samuti nagu sama firma põhjalikuim, mõlemat pidi konverteerimist toetav, programm: GPS Converter (Windows). Litsentsi hind € 35. Toetatud on mitmed geoinfo formaadid: Google Earth KMZ, KML, samuti GPX, TomTom Navigator (ov2, itn), Magellan MapSend (wpt, trk), Garmin POI (non encrypted gpi), Palm Address Book (aba), NMEA 0183 sentences, SUUNTO Data files (sdf), Navigon MN6/5/4 (rte), iGO (comma delimited asc), Garmin POI, Magellan POI, Route66, Navman.
Need kaks programmi sobivad seega failide konverteerimiseks paljude tootjate GPS seadmetele.

Kui aga spetsiaalse programmi ostuhuvi pole, siis allpool üks samm-sammuline ülevaade, mida .kmz faili kujul info saamiseks GPS seadmesse, teha tuleb.

Kõigepealt mõni sõna .kmz faili formaadist. Tegu on USA firma Keyhole Inc. poolt Google Earth jaoks väljatöötatud ning Google poolt kasutusele võetud zippitud ehk kokkupakitud XML skeemil põhineva .kml faili (Keyhole Markup Language) formaadiga. Kml fail sisaldab mitmekülgsest geograafilist infot, sh. nii kasutajapoolseid märkusi kui visualisatsiooni.

Info saatmisel või salvestamisel Google Earth’ist pakub programm .kmz vormingu välja vaikimisi (by default). Samas on geo- ja topoinfo salvestamisel Google Earth’is võimalik valida ka mittepakitud formaat - .kml, mida on info ladusamaks GPS seadmesse transportimiseks soovitatav ka kasutada.
Aga kui sa oled juba salvestanud või saanud geoinfo .kmz kujul, siis selle GPS seadmesse saamiseks on tegevuskäik järgmine:

1. Ava (extract) mõne arhiveerimisprogrammiga (näiteks WinZip v WinRAR) arvutisse laetud .kmz kaust. See avaneb lahti eraldi .kml laiendiga failiks. Vajadusel anna lahtipakkimise (unzipping) käigus uuele failile soovitud nimi.

Kui arhiveerimisprogramm puudub, on võimalik netist tasuta alla laadida ja installida WinRAR, mis on igati asjalik lahti- ja kokkupakkimise programm. Ilmselt laiemalt tuntud programm WinZip, on paraku tasuline.

2. Lae alla tasuta GPS info/failide konverteerimise programm GPSBabel. See laadub arvutisse .zip kataloogina. Avamisel (peaks piisama ka topeltklikist kataloogil) pakitakse selle sisu eraldi kataloogi lahti.
3. Käivita GPSBabel (topelklikk lahtipakitud kausta failil GPSBabelGUI). Avanendud dialoogiaknas (Open File – Security Warning) klikka nuppu „Run“. Avaneb programmi aken. Selle ülemine osa jaguneb kaheks blokiks – Input ja Output.

Input osa rippmenüüst tuleb määrata faili, mida soovid ümber konverteerida, formaat (antud juhul .kml siis). Selle alloleval ribal määrad ära arvutis asuva ümberpööratava tulemusfaili asukoha. Samuti saad arvutis oleva faili asemel valida arvutiga ühendatud seadmes oleva tähistades selleks linnukesega rippmenüü ees oleva „Device“ kastikese ning määrates ühenduse liigi (kas USB või COM3). Teises, output, jaotuses märgid vastavas formaadi valiku rippmenüüs ära konverteeritava faili sihtvormingu. Garmin'i GPS jaoks siis .gdb, mis on selle vaikimis formaat või universaalsema .gpx. Järgmiseks kirjutad annad uuele failile nime ja määrad salvestuse sihtkoha, mis võib jällegi vastava linnkuse märkimisel olla ka seadme enda. Probleemide vältimiseks ja kontrolli säilitamiseks teostatava üle, arvan siiski parema olema salvestada tulemusfail (n .gdb) kõigepealt arvutisse ja siis sealt GPS seadme oma programmi (Garmin'i puhul MapSource) abil seadmesse. GPSBabel programmiakna alumises pooles saab määrata millist infot sihtfailist (.kmz) ümber konverditakse. Kas kõik kolm põhikategooriat (Teekonnapunktid – Waypoints, marsruudid – routes, jäljed – tracks) või mõni nende kombinatsioon. Nupu „Filter“ kaudu saad määrata veelgi spetsiifilisemad konverteerimise võimalused.

4. Konverteerimise alustamiseks klikka nuppu „let’s go“. Programmi allolevas kastis kuvatakse konverteerimisinfo.

Nüüd on sul määratud kaustas olemas uus (n. gdb laiendiga) .kmz infot koondav Garmin'i GPS seadmele söödavaks muudetud fail.

5. Käivita Garmin'i seadmega kaasas olev programm MapSource ning ava sellega konverteeritud tulemusfail. Selle saad avada ka paremklikates failil ja valides lühimenüüst faili avamise programmiks MapSource.
6. Ühenda arvutiga (tavaliselt USB juhtmega) GPS seade. Lülita GPS seade sisse. Et see hakkab otsima satelliitte, mille leidmiseks tervikfaili siirdeks seadme ja arvuti vahel vajadust pole ja millega ta tubastes tingimustes nii-ehk-naa hätta jääb, lülita satelliitide otsing välja. Selleks vajuta GPS seadmel menüü nuppu. Avanenud valikutest vali ja kinnita „kasuta ilma GPS-ita“ („Use with GPS off“).
7. Vali MapSource programmist seal avatud konverteeritud tulemusfail ning klikka programmi menüüribal nuppu „Send to Device“. Programm teavitab protsessi edukast lõpetamisest.
8. Kui su GPS seade ei ole seadistatud peale andmete ülekannet automaatselt välja lülituma, lülita see enne arvutist lahti ühendamist manuaalselt nupust välja.

Voilaa! Ja ongi Google Earth programmis olnud/loodud soovitud geoinfo su Garmin'i GPS seadmes olemas.

Põhimõtteliselt näitlikustab ülalkirjeldatud tegevuskäiku ka alljärgnev Youtube video. Tõsi küll, selle vahega, et teekonnafail, mis luuakse Google Earth’is salvestatakse juba targu .kml failina ja faili konverteerimisel Garmin'i tarkvarale söödavaks kasutatakse programmi KML to GPX Converter2 ehk sedasama eespoolmainitud tasulist GE2GPX


Youtube’is leidub ka klipp, mis räägib veel ühest mugavamast võimalusest saada Google Maps info, nagu POI’d, Garmin'i GPS seadmesse. Kahjuks Google Eestis sellist lahendust ei paku ehk presenteeritavas online rakenduses puudub info GPS seadmesse saatmise valik.


On veel üks variant .kml formaadis geoinfo laadimiseks GPS seadmesse, aga seda vaid huvipunktide ehk POI (points of interest) osas. Ehk see lahendus ei sobi teekonnajälje (track) ja marsruudi (routes) konverteerimiseks.
.KML faili konverteerimiseks kasutatakse tasuta vabavaralist programmi KMLCSV Converter, mis konverteerib huvipunktide info universaalsesse .CSV (Comma Separated Values) formaati. Konverteeritud info, ehk .CSV faili laadimiseks Garmin'i GPS seadmesse on tarvilik programm POI Loader, mis on tasuta allalaetav Garmin’i kodulehel. Programm toetab GPX ja CSV formaate.
Kuidas asi käib, vaata Youtube’st


Ülevaade geoinfo ja topoinfo failiformaadid