27 august 2020

Mootorratturi olmeline logistika

Oma mõneaastase mootorratturi staaži pinnalt panen kirja tähelepanekud, mõtted ja praktikad mootorratta kui sõiduki regulaarse kasutamise osas.

Antud postitus ei puuduta teedel ja tänavatel liiklemist, ehk otseselt sõitmist, vaid mootorratta omamise ja kasutamisega kaasnevaid olmelisi nüansse, mis on oma olemuselt n-ö igavad ja rutiinsed. Need on ilmselt igale valdkonnale iseloomulikud triviaalsed toimingud ja nüansid millele ilma vastava kogemuseta ei oska aga piisavalt tähelepanu pöörata. 


Riietumine

Riietu ilmale vastavalt! Pigem soojalt ja rohkem kui vähem!

Pikemate oste 30+ km või päeval erinevatel aegadel liikumisel võta alati kaasa mõni riietusese (lisa kindad, pikkade käistega särk või pusa ning pikad aluspüksid). Eriline tähelepanu käte (ilmale vastavad kindad) ning kaela kaitsele, ehk salli vms eseme olemasolule!

Enne teele asumist tutvu päeva ja piirkonna ilmaennustusega (ennekõike vihma ja temperatuuri, aga ka tuule osas).

Kui ilm ei ole 90% kindlusega sademetevaba, võta alati kaasa ka veekindel vihmariietus.

Ära külmeta!

Kui sõites hakkab vilu, rääkimata külmast ning sõita on rohkem kui näiteks 10 km, ära viivita lisarõiva kasutuselevõtuga! Pea sõit kinni, pane särk või pikad püksid alla/peale ning jätka sõitu siis. 

Minu praktika on järgmine: 

õhk 25C ja soojem. Väga mõnus sõiduilm, mis lubab ka õhemat, st õhku läbilaskvamat riietust ja õhukesi kindaid (NB! lühikese särgi, rääkimata lühikeste pükste või mitte spetsiaalsete sõidujalanõudega – hoidku jumal plätudega sõitmise eest! – ning ilma kinnasteta sõitmist ei pea ma mõistlikuks).

õhk 20…24C, ilma sademeteta mõnus ja probleemivaba sõiduilm. Riietusele erilisi väljakutseid ei esita, siiski eelistan kasutada õhku mitte läbilaskvat, ilma voodrita tuulutusvõimalusega nahkjakki. 

õhk 15…20C pikemate kui 30 km sõidu puhul sõidujakk sisevoodriga. Kindlasti ka kaelaside (torusall) või n-ö vanakooli sall.  

õhk alla 15C: vastavalt sõidu pikkusele kas pikk tuulekindel pesu kohe alla või sõidu peale kaasa kui temperatuuri päeva peale kõrgemale tõusmist ei lubata. Nõuab kindlasti ka soojema voodri kasutamist, salli või paksemat kaelasidet ning ka tuulekindlamaid kindaid. 

alla 10C kindlasti alla pikk ja tuulekindel pesu. Sõidujakk kõigi sisevoodritega. Kui õhutemperatuur päeva jooksul sellest suurt kõrgemale ei tõuse, on hea mõte kasutada ka vihmaülikonda, mis hoiab hästi ka tuulekülma eest. Loomulikult sall, paksemad sokid ja paksema isolatsiooniga kindad. 

õhk alla 5C. Nõudlikud olud nii riietumise kui üldse mootorrattaga sõitmise osas kuivõrd rehvid jäävad külmaks ning märgade olude puhul haarduvus teega kehvapoolne. Kui päeva jooksul temperatuur sellest kõrgemale ei tõuse, ei pea pikemas vaates sõitmist mõislikuks. 


Esemed

Hoia erinevad võtmed eraldi ning süütevõti muudest võtmetest lahus!

Esimese hooga võib tunduda mugav kõik rattasse puutuvad võtmed (süüde, kohvrid, uksed jms) ja näiteks pult (kui on) ühte puntki köita. 

Selline pundar süütelukus lõhub aga tänu vibratsioonile ja põrumisele süütelukku, mis võib ühelt maalt lakata normaalselt töötamast. 

Teiseks aspektiks on võimalik võtmete kaotamisega seonduv (mis ei ole sugugi nii vähetõenäoline). Kui sa kaotad rattaga seotud pundist vaid ühe võtme või puldi, ei pruugi sa saada rattaga liikuma, aga seda ei saa teha ka võtme pahade kavatsustega leidja kui su rattal on näiteks ka signalisatsioon ja/või immobilaiser. 

Pane võtmed, dokumendid ja muu vajalik alati kindlatesse kohtadesse ja samadesse taskustesse (st. mitte kõik asjad/võtmed ühte taskusse vaid erineva otstarbega võtmed ja esemed eraldi n-ö oma taskusse)! 

Eriti oluline on see vihmaülikonna kasutusel, kus juurdepääs taskutele on komplitseeritud ning igasugune mööda keha vajalike asjade tagaajamine on üksjagu frusteeriv. Seda eriti siis kui sulle ka vihma kaela tuleb. 

Dokumendid ja niiskust kartvad asjad pane kas veekindlasse taskusse või siis näiteks eraldi zipkinnitusega kilekotti. 

Kontrolli alati vähemalt 2x enne liikuma hakkamist ja miks mitte ka sõitma asumisel lukuga taskute kinni olekut. Väga nadi kui sul sõidu ajal mõni oluline ese või võti taskust välja pudeneb. Selle ülesleidmise tõenäosus on väga väike. 

Kohvriga sõites veendu aega-ajalt, eriti raputaval teelõigul, et kohver on ratta küljes ning selle kaas korralikult kinni. Minu, Itaalia firma Givi pagasikohver kippus ebatasastel teelõikudel alatasa lahti hüppama mistõttu võtsin kasutusele elaste pagasinööri, millega kohvri kaane kinni tõmban.

Pikemate sõitute ning motomatkade puhuks koosta nimekiri kaasavõetavatest asjadest ning ka tegevustest. Mina kasutan selliseks otstarbeks Google Keep’i rakendust, kus saab koostada käepärase checkbox’idega liste. Pakid listis oleva eseme kaasa, märgid selle rakenduses linnukesega maha. 

Kindlasti peaks kaasas olema komplekt järgmiseid asju:

  • vahetuskindad, sokid, särk, alukad
  • rehvi kiirparanduskomplekt (CO täitekapsliga)
  • käsiapteek
  • tööriistakompekt näpitsate, põhiliste võtmete ja kruvikeerajaga
  • helkurvest
  • termotekk
  • visiiripuhastusvahend
  • üldine puhastus või desovahend (n piiritus)
  • vihmaülikond
  • joogipudel ja võib-olla ka paar müslibatooni vms.
  • veidi sularaha


Kontrolli regulaarselt mootorratta korrasolekut!

Mida see tähendab? Ennekõike seda, et sa ei läheks sõitu juba mõne ilmse puudusega, mis võib su elu ja tervise ohtu seada. 

Selleks viska enne iga sõitu pilk peale rehvidele! See ei tähenda, et peaksid neid piinliku põhjalikkusega kontrollima. Piisab sellest kui sa näed, et rehvid on ilmselt piisava rõhuga (ei ole kokku vajunud). Nii palju kui rehvi pealispinda näha on, ei ole selles mehaanilisi vigastusi, läbistavaid esemeid jms. 

Ole tähelepanelik ka ülejäänud ratta osas, et seal ei oleks lahti tulnud detaile, lekkeid mootorist või voolikutest (loiku ratta all) jms. 

Samuti ei tee paha, ning on pigem soovitatav, enne igat sõitu kontrollida ka tulede korrasolekut. Seda on lihtne teha kuivõrd nii-ehk-naa paned ratta käima ja lased tal minuti või mõned kohapeal töötada samal ajal kiivrit pähe pannes ja kindaid kätte tõmmates. Käi siis väike tuur ümber ratta ja veendu, et tuledega oleks asjad korras. Tolles osas ei tee paha ka korraks ohutuled sisse lülitada veendumaks kõigi suunatulede töökorrasolemises. 

Tulede toimimine on mootorrattal suurema turvalisuse kaaluga kui autol! 

Võin tuua näite omast kogemusest kui mul mõne kilomeetri sõitmise järel põles läbi esilaterna pirn ning vaatamata valgele ajale ca iga 5 km järel mõni auto konkreetselt minu sõidurajal mulle vastu sõitis mind mitte millekski pannes, ehk ilmselt õigel ajal mitte märgates. 

Lisaks igapäevasele rehvide, tulede ja esmase kompleksuse kontrollile on mõistlik igal nädalal või üle nädala: 

  • mõõta täpsemalt rehvide rõhku (selleks vajalik korralik manomeeter) ning vajadusel seda korrigeerida (vähemaks lasta, ehk pigem juurde pumbata);
  • kontrollida õlitaset karteris (selle tarbeks on käigukasti küljel vastav min ja max kriipsudega vaatesilm);
  • puhastada ja õlitada/määrida veokett;
  • heita tähelepanelikum pilt ka ratate kinnitustele, keti joondumisele ja pingsusele (mõõdukas lõtk).

Pikemate hoolduste välpasid ja sisu ei hakka siin lahti kirjutama. See läheks liiga pikaks. Eks igaüks vaatab selle oma mootorratta kasutusjuhendist järele või tegeleb sellega teie remondi-/hooldusfirma. 

Turvalist kulgemist ja mõnusaid sõiduelamusi!