Jooksvalt, lühidalt, remarkide korras imestust, mõistetamatust, nördimust või koguni põlgust tekitavatest nähtustest.
Tehnika areng, ehk igasuguste vidinate motoriseerimine ja nende levik loob uusi võimalusi erinevate inimloomuse tahkude, eriti just lolluse avaldumiseks.
Sügiseti, lehtede langemise aegu, võib suuremates asulates, harilikult suuremate büroomajade ümbruses, täheldada omapärast motoriseeritud inimese ja looduse võitlust selle üle, kus mahalangenud puulehed ja muu sodi ei peaks paiknema.
Suurtes kauplustes prügikastide puudumine ostukorvide juures, kuhu saaks ära valada korvidesse jäetud prahti. Huvitav, et kauplused ei näe mingit probleemi põrsaliku käitumise soodustamises.
Kaupluste pagarilettides pagaritoodete võtmise tangide või näpitsate nappus. Ei ole haruldane, et pika leti peale tuleb ostjatel läbi ajada kahtede mäkerdunud-kleepuvate näpitsatega. Nende nappuse osas kipub tõstatuma samasugune küsimus nagu söögikohtades nappivate pistikupeade puhulgi - et kas nende olemasolu on kuidagi maksustatud?
Suurtes kaupluste kassapidajate nappus. Sellest tulenev klientide teenindamise aeglus ja üheltmaalt ilmselt ka klientide kaotamine.
Kaubanduskeskuste WC-de tasulisus ning sellele vaatamata nende halb heakord. Kas 5 või 10 eurosenti külastaja pealt on ikka raha, mis tagab nende koristamise tasu ja kulumaterjalid? Pigem olen räämas olekus ja lõhutuna täheldanud just tasulisi toalette. Tundub, et mõned tüübid, keda selline tõsiasi eriti frustreerib, on seda inventari peal ka välja elanud.
Ühiskondlikes WC-des tavapäraste käega keeratavate kraanide ja segistite kasutamine. Tulemus on see, et neid ei kasutata üldse (kesse tahab potentsiaalselt räpast detaili näppida?) või kasutatakse raiskaval viisil - jäetakse kraan või pissuaari vesi jooksma.
See leht on pidevas täienemises. Uuemad sissekanded üleval pool.
Liikluses autojuhid, kes peavad maanteel eessõitjatest iga hinna eest mööda sõitma tehes seda ka teisi liiklejaid ohustades, aga kui tee on vaba ja kedagi ees pole, jätkavad sõitmist aeglasemalt nagu poleks kiiret kuhugile.
***
Mulle arusaamatuks jäävad käitumised ja inimesed, kes nii toimivad:
Mitte halba tegeva või halba sooviva inimese solvamine, ründamine. Seda enam selline teguviis teisele inimesele head sooviva ja tema heaolu eest seisva inimese vastu. Olgu selleks punaseristi töötajate või mistahes teiste abimissioonide inimeste vastu suunatud terroriteod kolmandates riikides või meie kohalike jorsside verbaalsed rünnakud tervishoiutöötajate vastu, kes neid koroonaviiruse vastu vaktsineerimisele kutsuvad.
***
Lambist igasugu jama uskumine ja sellise jama levitamine. Jama all pean silmas ennekõike mittetõenduspõhiseid ja loogilisele analüüsile vastanduvaid teooriaid või suisa valet.
***
Peale WC kasutamist käte mitte pesemine - tegevusetus, mida võib paraku ühiskondlikes WC-des täheldada.
***
Soola raputamine toidule enne toidu maitsmist.
***
Sügiseti, lehtede langemise aegu, võib suuremates asulates, harilikult suuremate büroomajade ümbruses, täheldada omapärast motoriseeritud inimese ja looduse võitlust selle üle, kus mahalangenud puulehed ja muu sodi ei peaks paiknema.
Sisepõlemismootoriga puhuriga varustet kinnisvarahooldaja või kojamees ajab suure põrina saatel jonnakalt puulehti taga üritades neist kujutletava perimeetri puhtana hoida. Aga tuul puhub need jälle tagasi. Ja toob puude pealt lisagi. Tunni aja pärast ei ole suurest puhtaks puhumisest mingit jälge.
Ma saan aru, et asjal oleks mõte kui selline puhur töötaks puulehtede ja või muu prahiga, aga põletada fossiilset kütust, kahjustada seejuures oma kuulmist ja reostada ümbruskonda müraga tuulega võitlemiseks...? Kummaline.
Jälle need WC-d, ehk ühiskondlikud, asutuste, organisatsioonide ja muude avalike institutsioonide omad. Huvitav, kuhu WC klient peaks kehakergendusprotseduuride läbiviimiseks saama mõistlikult ära panna ülerõivad ja kodinad? Eriti just külmal ajal on see rohkem teema. Või kaubanduskeskuskustes, kus ikka mõni kott või ese vajaks puhtamale pinnasele, kui ligane põrand, käest panemist? Kas mõne toimiva nagi ja ühe norm laiusega riiulilauakse paigadamine peldikukabiini on tõesti nii enneolematu luksus või suur kulu?
Inimesi pikemalt pimedas toimetama sundivale nn talveajale üleminek ja selle tava põhjendamatu jäärapäine alal hoidmine. Mis kasu sellisest asjast sünnib või peaks sündima? Saab üks kord aastas üks tund kauem magada? C'mon! Samahästi võite päeval kella paari tunni võrra ette keerata ja siis hommikul tagasi. Paar tundi nagu maast leitud!
Või tagab hommikul suures valges ärkamine parema elukvaliteedi? Et siis tehisvalguse puudumisel juba poolest päevast käsikaudu kobama hakata ja õhtul mitte midagi enam teha ei jaksaks kuna oled justkui pool ööd juba üleval olnud?
Minu jaoks on talve aeg üks lolluse järjepidevuse ja selle alal hoidmise sümbolitest.
Teede ja tänavate läbikaevamine torude, kaablite jms vedamiseks.
Läbi aegade võib täheldada kuidas mitte väga ammu tehtud või uue katte saanud tee mõne toru, kaabli vms sellise paigaldamiseks läbi kaevatakse ning ikka imestanud miks ei võiks teed teha ja remontida juba selle teadmisega, et sealt on varem või hiljem suure tõenäosusega vaja läbi vedada mõned torud ja juhtmed? Miks ei võiks planeerida ja ollagi reguleeritud asi nii, et asulas iga krundi juures jookseb risti tee sees piisavalt suure läbimõõduga (meeter kuni poolteist) toru nn truup, millest saab vajadusel läbi viia mida iganes (torusid, kaableid, juhtmeid). Ning asulavälistes kohtades või hõredama asutusega kohtades planeerida see tõenäosusega kohtadesse, kus võiks tekkida vajadus varem-või-hiljem midagi läbi viia. Olgu siis kasvõi teatud kindla vahemaa tagant.
Autojuhid, kes ei kasuta enne manöövrit - rea vahetamist, tee äärde seisma jäämisest märku andmiseks, vasakule või paremale keeramist (kui võimalik on rohkem kui üks liikumissuund) ning ringristmikult mahasõitmist - suunatulesid.
Tea, kas see on mõnede meelest patt, häbiväärne-alandav teguviis, mis ei sobi "õigele" juhile? Või kardetakse suunatulede/lüliti kulumist? Või ei suudeta-osata lisaks autojuhtimise muudele tegevustele (rooli keeramine, pedaalide tallamine) sooritada veel üht liigutust? Igatahes ei väljenda see lugupidamist kaasliiklejate vastu ega nendega arvestamist.
Spordiklubide ja jõusaalide inventari/seadmete trööbatus mitte loomuliku kulumise mõttes vaid pinkide korrast ära ja ligadi-logadi olemise mõttes. Kui raske võib olla teatud regulaarsusega lahti tulnud mutrite, poltide ja kruvide pingutamine, mõne detali kinni neetimine, puuduvate vidinate asendamine, määrde määrimine liikuvatele detailidele, et need ei kriuksuks? Lisaks riidekappide purunenud või puuduvate riputuskonksude asendamine. Tundub nagu elu ülesanne.
Tanklates mõnede autojuhtide püüd sättida auto tingimata paagikork tankuri poole. Küll oodatakse kellegi taga, küll manööverdatakse ümber tankuri, et n-ö õigele poole saada selmet meeter-paar seda voolikut tankurist välja tirida, mida see täiesti võimaldab.Ma saan aru, et asjal oleks mõte kui selline puhur töötaks puulehtede ja või muu prahiga, aga põletada fossiilset kütust, kahjustada seejuures oma kuulmist ja reostada ümbruskonda müraga tuulega võitlemiseks...? Kummaline.
***
Jälle need WC-d, ehk ühiskondlikud, asutuste, organisatsioonide ja muude avalike institutsioonide omad. Huvitav, kuhu WC klient peaks kehakergendusprotseduuride läbiviimiseks saama mõistlikult ära panna ülerõivad ja kodinad? Eriti just külmal ajal on see rohkem teema. Või kaubanduskeskuskustes, kus ikka mõni kott või ese vajaks puhtamale pinnasele, kui ligane põrand, käest panemist? Kas mõne toimiva nagi ja ühe norm laiusega riiulilauakse paigadamine peldikukabiini on tõesti nii enneolematu luksus või suur kulu?
***
Kuidas müügi ja teenindusettevõtted ei tunne sisulist huvi
kuidas rohkem ja paremini müüja, kuidas kliente paremini rahuldada või ülepea -
kuidas nad üldse võiks kliente saada. Imestan selle üle alatihti trehvates
klientidest tühjasid kaupluseid või söögikohti. Asi pole selles, et nende
tooteid/teenuseid keegi põhimõtteliselt ei tahaks. Asi on enamasti selles, et
nad ei paku SEDA toodet või teenust, mis arvestades nende ampluaad võiks loogiliselt
nende valikus olla ja mida kliendid ostaksid. Või – nad ei paku oma
teenuseid/tooteid VASTUVÕETAVAL viisil, formaadis, kujul jne.
Huvitav ja kurblooline kogu selle asja juures on see, et
pakkujat ei huvitagi, mis võiks paremini, ehk teistmoodi olla, et asi toimiks –
et neil oleks kliente, need oleks rahul ja tooksid raha sisse. Ma saan aru, et
letitöötajat, teenindajat, ehk palgatöölist ei pruugi see johtuvalt tema
motivatsioonist huvitada, aga omanikku peaks see ju vägagi huvitama. Miks siis
ei küsita oma klientidelt ja võimalikelt klientidelt, mida nad soovivad?
Milliste ootustega nad teie n-ö boksi tulid; mida nad tulid näiteks otsima, aga
ei leidnud; mida nad soovivad, et oleks teisti, et nad meelsamini osataks; mis
neid ehk praeguses korralduses häirib; kuidas ehk teenindus võiks olla veel
parem jne.
Omanik peaks ju olema kõigiti huvitatud ja tegema kõik
võimaliku, et selline info temani jõuaks, et siis juba põhjalikuma info põhjal
teha teadlikumaid valikuid ja otsuseid ettevõtte tulemuslikumaks juhtimiseks –
kasumi teenimiseks. Selleks pakub tänane infoühiskond ju eriti häid ja mugavaid
võimalusi. Aga vastav praktika on pigem haruldane erand kui reegel.
***
Inimesi pikemalt pimedas toimetama sundivale nn talveajale üleminek ja selle tava põhjendamatu jäärapäine alal hoidmine. Mis kasu sellisest asjast sünnib või peaks sündima? Saab üks kord aastas üks tund kauem magada? C'mon! Samahästi võite päeval kella paari tunni võrra ette keerata ja siis hommikul tagasi. Paar tundi nagu maast leitud!
Või tagab hommikul suures valges ärkamine parema elukvaliteedi? Et siis tehisvalguse puudumisel juba poolest päevast käsikaudu kobama hakata ja õhtul mitte midagi enam teha ei jaksaks kuna oled justkui pool ööd juba üleval olnud?
Minu jaoks on talve aeg üks lolluse järjepidevuse ja selle alal hoidmise sümbolitest.
***
Teede ja tänavate läbikaevamine torude, kaablite jms vedamiseks.
Läbi aegade võib täheldada kuidas mitte väga ammu tehtud või uue katte saanud tee mõne toru, kaabli vms sellise paigaldamiseks läbi kaevatakse ning ikka imestanud miks ei võiks teed teha ja remontida juba selle teadmisega, et sealt on varem või hiljem suure tõenäosusega vaja läbi vedada mõned torud ja juhtmed? Miks ei võiks planeerida ja ollagi reguleeritud asi nii, et asulas iga krundi juures jookseb risti tee sees piisavalt suure läbimõõduga (meeter kuni poolteist) toru nn truup, millest saab vajadusel läbi viia mida iganes (torusid, kaableid, juhtmeid). Ning asulavälistes kohtades või hõredama asutusega kohtades planeerida see tõenäosusega kohtadesse, kus võiks tekkida vajadus varem-või-hiljem midagi läbi viia. Olgu siis kasvõi teatud kindla vahemaa tagant.
***
Autojuhid, kes ei kasuta enne manöövrit - rea vahetamist, tee äärde seisma jäämisest märku andmiseks, vasakule või paremale keeramist (kui võimalik on rohkem kui üks liikumissuund) ning ringristmikult mahasõitmist - suunatulesid.
Tea, kas see on mõnede meelest patt, häbiväärne-alandav teguviis, mis ei sobi "õigele" juhile? Või kardetakse suunatulede/lüliti kulumist? Või ei suudeta-osata lisaks autojuhtimise muudele tegevustele (rooli keeramine, pedaalide tallamine) sooritada veel üht liigutust? Igatahes ei väljenda see lugupidamist kaasliiklejate vastu ega nendega arvestamist.
***
Spordiklubide ja jõusaalide inventari/seadmete trööbatus mitte loomuliku kulumise mõttes vaid pinkide korrast ära ja ligadi-logadi olemise mõttes. Kui raske võib olla teatud regulaarsusega lahti tulnud mutrite, poltide ja kruvide pingutamine, mõne detali kinni neetimine, puuduvate vidinate asendamine, määrde määrimine liikuvatele detailidele, et need ei kriuksuks? Lisaks riidekappide purunenud või puuduvate riputuskonksude asendamine. Tundub nagu elu ülesanne.
***
***
Suurtes kauplustes prügikastide puudumine ostukorvide juures, kuhu saaks ära valada korvidesse jäetud prahti. Huvitav, et kauplused ei näe mingit probleemi põrsaliku käitumise soodustamises.
***
Kaupluste pagarilettides pagaritoodete võtmise tangide või näpitsate nappus. Ei ole haruldane, et pika leti peale tuleb ostjatel läbi ajada kahtede mäkerdunud-kleepuvate näpitsatega. Nende nappuse osas kipub tõstatuma samasugune küsimus nagu söögikohtades nappivate pistikupeade puhulgi - et kas nende olemasolu on kuidagi maksustatud?
***
Suurtes kaupluste kassapidajate nappus. Sellest tulenev klientide teenindamise aeglus ja üheltmaalt ilmselt ka klientide kaotamine.
***
Kaubanduskeskuste WC-de tasulisus ning sellele vaatamata nende halb heakord. Kas 5 või 10 eurosenti külastaja pealt on ikka raha, mis tagab nende koristamise tasu ja kulumaterjalid? Pigem olen räämas olekus ja lõhutuna täheldanud just tasulisi toalette. Tundub, et mõned tüübid, keda selline tõsiasi eriti frustreerib, on seda inventari peal ka välja elanud.
***
Ühiskondlikes WC-des tavapäraste käega keeratavate kraanide ja segistite kasutamine. Tulemus on see, et neid ei kasutata üldse (kesse tahab potentsiaalselt räpast detaili näppida?) või kasutatakse raiskaval viisil - jäetakse kraan või pissuaari vesi jooksma.
***
Pistikupesade nappus või kogun täielik puudumine internetivõimalusega kohvikutes jm söögikohtades. Justkui pistikupesad oleksid maksu all või über kallid paigaldada.
Mõnede inimeste komme peatuda jutuajamisteks või muudeks asjatoiminguteks sellistes kohtades, kus nad blokeerivad teiste mööda pääsemise.
Teedes asfaldiproovi aukude täitmata jätmine.
Teedel ja tänavatel liiklusõnnetuse sodi vedelema jätmine. Kas selle ära koristamine on üldse mõne instantsi (kohalik omavalitsus, maanteedel n. maanteeamet) kohustus?
***
Mõnede inimeste komme peatuda jutuajamisteks või muudeks asjatoiminguteks sellistes kohtades, kus nad blokeerivad teiste mööda pääsemise.
***
Teedes asfaldiproovi aukude täitmata jätmine.
***
Teedel ja tänavatel liiklusõnnetuse sodi vedelema jätmine. Kas selle ära koristamine on üldse mõne instantsi (kohalik omavalitsus, maanteedel n. maanteeamet) kohustus?
***
Ühiskondlike ruumide valgustuse lülitamine ruumist väljastpoolt. Näiteks, lähed WC-sse ja keegi kustutab väljast poolt tule ära. Imestan, mis selle projekteerija või ehitaja peas toimus, kes sellise lahenduse välja mõtles?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar