R2 aastahiti valimine - välismaised lood

Järg postitusele "R2 aastahiti valimine - Eesti lood"

R2 poolt aastahiti nominendiks seatud 100 välismaise loo (enam-vähem) ära kuulamise järgselt ka nendest väike omapoolne kokkuvõte-ülevaade ja eelistus.

Nagu R2 aastahiti Eesti lugude postituses sai mainitud avaldas välismaiste lugude list oluliselt vähem muljet kui Eesti oma. Väga palju oli minu maitsele ja kõrvale vabatahtlikult mitte lõpuni kuulatavaid lugusid valdavalt räpiskenest ja umpa-umpa stiilis jura, mida ma nimetan ka tivolimuusikaks kuivõrd olen sedalaadi muusikat kuulnud just lõbustusparkidest üürgamas. Kindel võib olla aga selles, et lõppeval aastal loodi ning esitati head ja väga head muusikat oluliselt rohkem kui nominentide list väljendab.

Ma ei tea, võib olla olen liiga vanakooli inimene, et mulle taoline kõvatava tekstiga räppimine, umpa-umpatamine ja tilu-lilutamine peale ei lähe. Seega, minu poolehoiu pälvisid pigem meloodilsema kõlaga palad. Minu jaoks peab muusika korda saatma midagi järgnevast: tõstma meeleolu, andma energiat, süvendama tundeid, mida ma tunda tahan (võib olla ka ajutiselt), tekitama vaimustust, aidata mõelda või tunda mingitel teemadel. Aga kindlasti mitte väsitama, tüütama või ärritama.

Siiski on hea, et R2 on välja pannud nominentide listid, sest minu häda on see, et kui ma peaks täiesti ise pakkuma, ei ole ma sugugi kindel, et teatav lugu ilmus just sel aastal, mitte näiteks eelmisel või üle-eelmisel vms.
Minu hinnangul olid selle aasta tähelepanuväärseimad tegijad välismaise pop- või levimuusikašanris (või kuidas seda oleks kõige õigem nimetada?) The 1975 (mis muide, on 2019 a Positivusfestivali üks peaesinejatest) ennekõike minimalistliku, aga kütkestava videoga populaarsust kogunud looga "Tootimetootimetootime", hitimeister Calvin Harris koostöös erinevate artistidega, eelkõige Dua Lipa ja Sam Smith'iga. Lisaks Calvin Harris loole "One Kiss" pean tugevaks aastahiti kandidaadiks ka Dua Lipa teist, Silk City'ga koostöös tehtud "Electricity"'it.




Listis on kahe looga sees ka lõppeva aasta Positivusfestival'il üles astunud elektroonilise popmuusika multiinstrumentalist Youngr. 
Mulle on alati avaldanud muljet MNEK'i vokaal, kes on seekord nomineeritud looga "Tongue".


Positiivsena jäid kõrva veel sellised tegijad ja lood nagu: Childish Gambino - Feels Like Summer; Christine and the Queens - Girlfirend (samahästi võinuks listis sees olla ka "5 dols" või paljude teiste lugudega); DJ Koze - Pick Up; Drake (ft. Michel Jackson) - Don't Matter to Me ja Jade Bird'i - Uh Huh.


N-ö teistsugustest, tavapäraselt mulle mitte meelejärgi oleva skene lugudest tooksin välja Sofi Tukker'i Batshit'i.

Nimetatutega minu eelistused R2 nomineeritute listi osas ka piirduvad.

Listis oleks tahtnud näha ka Jessie Ware looga "Overtime" ja Charlotte Gainsbourg - “Sylvia Says”. Need ikka on justkui selle aasta tooted. 

Hea disain

(jätkuna ja täienduseks postitusele „Halb disain“)

Ehkki puudulikult või häirimisega oma ülesannet täitvad asjad kipuvad teravamalt silma ja jalgu jääma, ei piirdu meid ümbritsev vaid halvasti disainitud asjadega.
Tegelikult on meie ümber väga palju hea ja väga hea disainiga asju, mida me sellisena enam ei käsitlegi kuivõrd need on oma olemasolu ja toimivusega muutunud iseenesest mõistetavaks.
Me ei taju selliseid esemeid ja tooteid enam tähelepanuväärse, silmatorkava, vaimustust pakkuva või millegi erilisena. Peame seda normaalseks, ise-enesestmõistetavaks. Näiteks klassikalised tooted nagu tass, vaas, toop, tool, taburett, laud ja väga-väga paljud muud esemed, mis võivad olla küll nii-ja-naasugused, aga oma põhiolemuselt on suurepärased esemed.
Küllap see peabki nii olema... et see ongi asjade loomulik käik ja areng. Mis täna on haruldane, hea ja koguni geniaalne on homme ise-enesest mõistetav, vastavate toodete n-ö baasstandard.

Seonduvalt eelmise postituse halva disaini definitsiooniga on minu hinnangul hea disain see, mis ennekõike toetab asja/toote otstarbekohast mugavat ja kestvat kasutamist ning on kvaliteetne. Väga hea disain on selline, mis lisaks funktsionaalsele aspektile on esteetilisest vaatevinklist (vorm, kuju, väline kujundus) originaalne ja naudingut pakkuv. 

Nagu halva disaini puhul, ei piirdu hea disain kolmemõõtmeliste asjadega vaid hõlmab ka tarkvaralahendusi, hooneid, ruume ja ka teenuseid.

Hea disaini näited (nimestik on jooksvas täiendamises)

Plekk-purk 

Jah täiesti tavaline karastusjoogi, õlle taara plekkpurk alastes 0,33 liitrist kuni pindini. Eestis pole plekktaara kuigi kaua käibel olnud (ehk umbes 25 aastat), aga olema sellega nii harjunud nagu igapäevase ja tavalise asjaga. Kui aga seda lähemalt analüüsida, on plekkpurgi geniaalsus imetlustvääriv.

Tassi joogi magustamiseks doseeritud pakendatud suhkur

Seda nii tükksuhkruna, aga minule on veelgi enam imetlust avaldanud tavalise terasuhkru pakendid, mis võivad olenevalt välisest kujundusest olla nii reklaamiesemed kui kanda mõnd muud, näiteks harivat, sõnumit. Näiteks selliselt pakendatud suhkur, läbi mille me saame teada, et esimene eestikeelne raamat trükiti 1525. aastal. (The first book containing a text in Estonian was published in 1525.)

Keeratava korgiga fooliumpakend

Tavaliselt on sellistes pakendatud toiduainetest ketšup ja kondenspiim. Kodukeemia osas vedelseep vms. Väga mugav kasutada võimaldades pakendi ka hästi tühjaks teha ning on prügi mõttes suhteliselt minimalistlik.

R2 aastahiti valimine - Eesti lood

Aasta lõppudel on kombeks teha tagasivaateid aastale ning koostada erinevaid edetabeleid. Raadio 2 on päris pikaajaliseks traditsiooniks kujunenud lõppenud aasta sees välja tulnud parima või meeldejäävaima või siis šefima (nagu Koit Raudsepp tavatseb öelda) muusikapala/laulu, nn aastahiti valimine.
Pole pidanud vajalikuks selle peale oma aega panustada. Sel aastal aga juhtus nii, et kuulasin läbi R2 veebilehel mugavalt kuulamiseks välja pandud nominentide listid. Eesti lugude arvestuses 104 pala ja rahvusvahelises arvestuses 100 lugu.

Leian, et selle kogemuse pinnalt võin oma hääle aastahiti valimiseks anda küll.
Kõigepealt pean ütlema, et Eesti aastahiti nominentide list avaldas paremat muljet kui välismaiste lugude oma, mis näitab ühest küljest seda kui palju head ja mitmekülgset muusikat Eestis tehakse, aga teisalt ka seda, milliseks on kujunenud/kujundatud raadiokuulaja maitse. Leian, et minu eelistusi katab välismaiste nominentide list vähem kui Eesti oma.

Mis neist listides siis kõrva ja selle taha jäi? Selles postituses võtan vaatluse alla Eesti lugude arvestuse.

Kindlasti on aastahitti üheks tugevaimaks pretendendiks sel aastal tugeva tähelennu teinud nn mõminaräppar Nublu, kes on tabelis sees koguni viie looga ("Droonid"; "Kassipulma aftekas"; "Mina ka"; "Öölaps"; "Tujud mitte tunded") ning ühe Lennaga kahasse looga "Keeruta". Minu isiklikeks eelistusteks tema repertuaarist on "Öölaps" ja "Droonid". Muidugi on "Mina ka" väga kõva lugu, aga minu hinnangul rikub Reketi n-ö ansamblist välja langev autopesu lõik loo terviklikkust.


Väga positiivselt üllatas mind selline bänd nagu Boondocks, kes on tabelis sees 3 kõva looga.  Juhtusin neid raadiost kuulma juba varem aastahiti väliselt, teadmata, et tegemist on Eesti bändiga. Shazammisin, nagu tavaliselt mulle huvipakkuvate palade puhul, nende lugu "That '60s Song", mis kõlas värskelt, rokkivalt, maitsekalt ja n-ö välismaiselt.
Kindlaks selle aasta parima loo kandidaadiks pean nende "That's why"-d. Tõsiselt hea.


Väga sümpaatselt üllatas ka Trad Attack looga "Lell'o". Väga meisterlik etno ja moodsa pop saundi kombo.


Tavapärast kõrvakommi pakkus Vaiko Eplik seekord looga "Lame maa".

Minu jaoks kõlab hästi sümpaatselt ka Jüri Pootsmann (paraku mitte niivõrd tema eurolugu), kes on tabelis esindatud samuti mitme looga. Omalt poolt märgiksin ära sellised palad nagu "Vihmapiisad päikest täis", koos Elina Borniga lugu "Jagatud saladus" ja koos Frankie Animal'iga lugu "Funny".

Minu Eesti arvestuse aastahiti soosikuks on ka Lenna, kes on tabelis looga "Kolm korda", aga võiks vabalt veel olla ka samalt albumilt pärineva looga "Helendan".


Huvitavamate-meeldivamate, ehk aastahiti pretendentina märgiks tollest listist ära veel: Frankie Animal - Misty; Girls in Perls - Spellbound; Iris - Star; Leslie Da Bass - Elastiknaine; Stig Rästa - Home; Wateva - My Love 2 U. Ning räpiskeene (scene) poole pealt Öökülm x 5miinust xGenka xContra - Viskit 2018.

Oleks tahtnud Eesti lugude nominentide listis näha ka Karl Petti ja Mick Pedaja lugusid. Muidugi, selline võimalus, nominent omalt poolt välja käia, on täiesti olemas, ehk listivälise soosiku kasuks hääletamist olemasolev nimekiri ei piira.

Kahju, et aastahitiks saab hääletada vaid ühe, sest valikut oli tõesti raske teha. Kui saaks, seaks kandidaadiks üles vähemalt 3 lugu ja esitajat. Eesti lugude arvestuses oleks minu nominendid järgmised: Nublu - Öölaps; Boondocks - That's why ja Lenna - Helendan.

Halb disain

Erinevaid asju - tooteid siis, aga ka tarkvara ja teenuseid -, kasutades olen end leidnud aeg-ajalt imestamas-kirumas, et kes kurat sellise asja välja mõtles ja miks see just sellisel viisil teostatud on kui see saaks olla teostatud normaalselt, ehk mõistlikult – nii, et see ei tekitaks kasutamisel probleeme.

Leian, et disain ei ole pelgalt mingi asja kunstiline teostus, mis väljendub vormis, visuaalis ning värvivalikus, ehk esteetikas, vaid tervik, mis hõlmab lisaks eeltoodule ja ennekõike asja kasutuseesmärki, ehk selle funktsionaalsust, kasutatavust mugavuse ja kestuse mõttes.

Halva disaini moodustavad omadused ja asjaolud, mis ennekõike rikuvad asja otstarbekohast,  mugavat ja kestvat kasutamist. Liigitan halva disaini alla ka visuaalses plaanis huvitava, põneva, kena ja esteetilise, aga otstarbepärase kasutuse mõttes halvasti või piiratult kasutatava asja. Samuti sihipärasel kasutamisel disani ehk konstruktsiooni tõttu hõlpsasti laguneva asja, mis juhtub siis kui konstruktsioon ja tehniline teostus on välimusele või n-ö originaalsusele ohvriks toodud (valesti dimensioneeritud detailid, liigendid, ühenduskohad, kinnitused, funktsioonile mittevastavad tehnilised lahendused, ebakvaliteetne teostus jne.).

Halva disaini alla liigituvad laiemas mõttes ka asjad või ruumid, kus mingi, tihtipeale elementaarset funktsionaalsust ja kasutusmugavust lisav detail või omandus on ära jäetud. See käib suuresti näiteks (ühiskondlike)ruumide kohta.

Hea ja halva disani eristamise võib olla komplitseeritud kuivõrd teatud omadusi ja kvaliteeti eeldame vaikimisi, aga teisalt ei pruugi me esimese hooga pöörata piisavalt tähelepanu latentsetele omadustele nagu näiteks kasutusmugavus ja vastupidavus, mida ei pruugigi ilma kasutuskogemuseta osata hinnata. See aspekt on tavapärasem tehniliselt keerukamate toodete, seadmete ja masinate puhul. Näiteks autode juures, kus disaini all peetakse eelkõige silmas visuaalset teostust ehk väljanägemist. Seejuures teatud omadustele vastavust nagu juhitavus, sõidumugavus, vastupidavus suuresti eeldatakse.
Kas aga disaini, mille välimus nõuab lõivu asja otstarbekohaselt kasutamiselt, saab pidada heaks?
Jah, asi võib olla visuaalselt kena, aga sellegipoolest tervikuna halvasti disainitud kui see ei toeta kasutusotstarvet.

Minu hinnangul ei pruugi asi alati olla kõige n-ö ägedama või originaalsema väljanägemisega, kui see aga toetab 100% tema kasutusotstarvet, kasutusmugavust, on kvaliteetne ja kestev, on tegemist juba vähemalt hea kui mitte väga hea disainiga. Kindlasti kvalifitseeruvad väga hea disaini alla asjad, mille kasutuskogemus ületab tavapäraseid ootusi.

Katsun analüüsida miks ja kuidas sünnivad halva, asja otstarbekohast ja sihipärast kasutust õõnestava disainiga asjad, tarkvara ja ka teenused.

Asja autori, ehk vahetu tegija seisukohast on selleks ilmselt puudulikud erialateadmised, puudulik visualiseerimine (ettekujutus asja kasutamisest praktikas), asjakohase kasutuskogemuse puudumine, nõrk intellektuaalne panus, pealiskaudne suhtumine ja ükskõiksus ja/või ka kiirustamine.

Toote valmistaja, tarkvaralahenduse pakkuja või teenust osutava ettevõtte seisukohast on aga tegemist tootearenduse puuduliku juhtmisega või sootuks selle puudumisega. Ehk ettevõtte tasandil ei toimu erialase know-how arendamist ja talletamist vaid see käib puhtalt töötajatega kaasas. See tähendab seda, et toote- või teenusespetsiifilisi teadmisi firmas kannab vaid konkreetne töötaja/spetsialist ning ühes tema töölt lahkumisega lahkub ka vastav erialane kompetents ja know-how. Sellest tulenevalt puudub ettevõttel võimalus (ja sellisel puhul tavaliselt juba ka tahe) oma toodete/teenuste põhist know-how’d uuele spetsialistile edasi anda. Eeldatakse, et uus spetsialist peaks juba toimetama asudes olema piisavalt pädev ja kompetentne tegemaks asju õigesti.
Nii võib juhtuda, et uus spetsialist hakkab tootes rakendama lahendusi, mis sinna ei sobi ja mille sobimatus on toodete varasemate versioonide peal või turul laiemalt juba kinnitust leidnud (aga pole ettevõtte tootearenduse tasandil fikseeritud ja/või keegi ei tegele selle juhtimisega).
Ilmseks, eelloetletuga ühilduvaks kurja juureks on ka väljatöötatud toote või lahenduse ebapiisav testmine või üldse mitte testimine ning lootmine, et küll see töötab, ehk on piisavalt hea, et seda ostetaks.

Jooksvalt täiendatav list halvast disainist just ebapraktilise või kasutusotstarvet mittetoetava teostuse osas. Tihti esineb halba disaini, läbimõtlematust ja tarbetut originaalitsemist rõivaste ja jalanõude juures. Nii mõnegi neist vääriks eraldi käsitlemist.

Jooksusussid Mizuno Wave Runner 9

Omapärane/originaalne talla kannakonstruktsioon, mida on üritatud tühikute ja õnarustega õhulisemaks muuta või vastavat muljet kujundada, aga väga ebapraktiline maastikul jooksmisel kuivõrd kanna alusesse tühimikku kipuvad kinni jääma männikäbid, kogunema tihkem savi jms. Talvisel ajal, värske pakkiva lumega, koguneb kanna alla korralik jäine klots. Seega kasutmiseks vaid kuival ja mitte irddetaile sisaldaval pinnasel.

Craft jooksujakk - praktikas võimatu kasutusega käisetasku lukk

 Õlavarrel paiknevat vertikaalse tõmblukuga taskut on võimatu ühe käega kasutada. Kui sa selle ka lahti saad, siis kinni enam mitte. Teist, varrukas olevat kätt abiks kasutada ei saa - lihtsal ei ulatu.
Hea näide asukohale ja materjalile mittesobivast tehnilisest lahendusest. Probleemi poleks näiteks takjakinnitusega laheduse puhul.

Salomon joogipudelihoidja-vöökott

Jällegi, tootja on mõelnud, et teeks laheda disani, mis võimaldaks joogipudelit mugavamalt parema käega haarata. Samas tundub, et tootja pole viitsinud antud disaini praktikas (piiavalt) testida. Kui ta oleks seda teinud, oleks nad lisanud mingi pudelit fikseeriva lahenduse, mis välistanuks pudeli hoidikust välja rappumise - eriti tavaline jooksmise puhul.

Motorõivad RST Ventilator IV (ennekõike püksid)

Väljanägemise, lõike ja värvivaliku, ehk visuaalse poole pealt igati okeid, aga funktsionaalselt soovida jätvad. Tegemist on kolmekihilise (sisemine soojem vooder, veekindel vooder ja välimine rõivas) sõidujakist ja -pükstest koosneva komplektiga. Häda on selles, et kõige välimine kiht, ehk põhirõvas ise on tehtud paiguti väga õhku läbilaskvaks (ilmselt sellest ka nimi "Ventilator"), mis aga mootorrattasõidul olemise mugavusele kasuks ei tule - juhul kui tegemist ei ole just palava ilmaga. Samas palava ilmaga hakkab jällegi seisma jäädes palav kuivõrd rõivas on iseenesest suht paks. Selline lahendus on sobilik aktiivseks liikumiseks mõeldud spordirõivastele, mis peaks liikudes võimaldama head venitilatsiooni, aga seisma jäädes pakkuma sooja. Motorõivas peaks aga olema põhimõtteliselt vastupidise funktsionaalsusega - tuulekindel, aga seistes ventileerimisvõimalust  pakkuv.
Kasutatavuse huvides ratsisin pükstele selle kõige õhku läbilaskvamale osale lukuga ärakäivad tuulekindlad pinnad. Teostus ühe õmblustöökoja poolt.

Nike mäesuusapükste sisse-õmmeldud takjakinnitustega taskud

Taaskord, mõnda kohta ehk sobiv lahendus, aga antud kohta kindlasti mitte. Esiteks ei takista selline tasku sulgemise viis lume sattumist taskusse, mis mäesuusapükste puhul ei ole kukkumise korral kuigi haruldane. Teiseks, väga tülikas lahendus kinnastega kasutamisel (aga ka ilma nendeta). Kolmandaks, mitte-kestev, ehk kasutamisel pükse lõhkuma kippuv.

Polar pulsikella pulsivöö 

Mõeldud käima ümber rindkere rinnalihaste alt. Paraku sportimise ajal, kui higi lahti ja eriti alade puhul, kus ka ülakeha rohkem liigub (n suusatades), kipub vöö kõhu peale alla kukkuma. Olen näinud, et mõned on pulsivööd ratsinud üle õlgade käivate toestavate paeltega - nagu naiste rinnahoidja siis.

Ei tea kas see on ka disainiviga, aga minul on nendega alaliselt esinud ka vale näidu probleem - rihm ei edasta kellale korrektselt andmeid. Need puuduvad treeningu alustamisel kas üldse või siis tulevad sisse mingi anomaaliana - stabiilselt püsiva kõrge pulsinäiduna.

Õnneks tänapäeval, kus spordifunktsionaalsusega kellad suudavad pulssi ka randmelt lugeda, hakkab pulsivöö pigem ajalukku jääma.

Spordihoonete, ujulate jms plekk-kapid

Eks neid kapidisaine ole erinevaid, aga aspektid, mida ma antud juhul silmas pean seisnevad mõningate mudelite uksaugu servades mille taha kotid/asjad kinni kipuvad jääma. Pleki serv seest tagasi valtsimata. Lisaks rõivaste riputamise pulgad, mis kergelt oma pesast välja tulevad kaotades rõivaste riputuskonksusid

Poolsõõri kujulise võtmega Abloy ukselukk

Ilmselt turvalisem kui vanakooli nn Vasara lukk, aga praktikas vägagi tülikas kuivõrd võtme lukuakku saamine nõuab üksjagu pusserdamist.

McDonalds'i iseteeninduse lahendus (tabloo)

Aja jooksul on see küll tasapisi paremaks muutunud, aga tiba kohmakas ja mitte-intuitiivne on see veel ikkagi.
Näiteks ei saa enne eine hinda teada kui pead valima konkreete burgeri. Ka navigeerimine jätab soovida, eriti kui soovid mingites valikutes tagasi või üldisemale tasandile liikuda. Varem oli väga kummalise koha peal see kui soovisid, et karastusjooki ei serveeritaks jääga. Nüüd on eine erinevate komponentide personaliseerimine käepärasem. Siiski ei saa ma aru, miks ei piisa näiteks jää ärajätmisest joogist vastava linnukese eemaldamisest vaid selle jaoks hoopis klikkida "muuda" nupul.

Rimi iseteeninduse süsteem

Taaskord, aja jooksul mingites nüanssides paremaks muutunud, aga kohati ikka arusaamatu. Näiteks  mitme sama toote ostmisel oled sunnitud kasutama klienditeenindaja abi kuivõrd süsteem ei luba sul toote kogust sisestada kui sa oled esimese eksemplari juba ära skänninud (koguse sisestamine peaks toimuma enne toote skännimist).
Kui ostad palju kraami võib juhtuda, et süsteem näitab nn kaaluerinevust. Probleemist väljumiseks peab klienditeenindaja tulema detuktiivselt välja uurima milles asi. See seisneb tavaliselt toodete üle lugemises ja ostunimestikule vastavuse kontrollimises. Minu hinnangul tarbetult klienditeenindaja aega okupeeriv ja ostjat ruineeriv olukord. Ma ei tea milline on Rimi kaaluerinevuse tolerants, aga tundub, et see on liiga väike. Ma leian, et kaaluerinevuse tolerants võiks sõltuda ostetavate toodete hinnaklassist. Näiteks kui inimene ostab mitu kilo kapsast, saia, leiba, piima jms. oleks lubatud suurem kaaluerinevus, kui ta osturegistris on aga mõni kalli kaaluhinnaga toode või tooted (näiteks safran) võiks kaaluerinevuse tolerants olla väiksem.

Söögikohtades toitude/jookide serveerimine ebakohaste riistadega või nõudest

Üsna tavapärane on kastme serveerimine väikestes kausikestes koos kahvli ja terava otsaga noaga millega seda kastet sealt kätte ei saa. Võimalik, et nii ongi mõeldud, et kastme manustamiseks tuleb toit tuleb sinna sisse kasta, aga minu hinnangul mitte kõige elegantsem lahendus, eriti arvestades milliseid erinevaid söögiriistu, on erinevate toitude mugavamaks konsumeerimiseks välja töötatud. Asja päästaks ära üks väike lusikas.
Ühes Tartu pubis olen tunnistanud seda, et kuumi jooke serveeritakse pikast klaasist koos lühikeste puuga kaetud käepidemetega lusikatega, kus jooki segades ulatub käepideme puu osa joogi sisse.
Kas tõesti on olnud raske komplekteerida pikas klaasis joogi serveerimist selleks sobilike pikemate lusikatega?

Kohvikutes ja pubides elektripistikute nappus või puudumine

Minu jaoks mõistetamatu olukord. Kohati tundub, nagu pistikud oleks mingi maksu all, et neid ei ole peetud vajalikuks klientidele kasutamiseks lisada. 

Kohvikutes ja teistes söögikohtades WiFi kasutamise võimatus

Ja seda mitte sellepärast, et WiFi kui selline üldse puuduks vaid seetõttu, et teenindaja ei tea selle parooli või esineb mõni muu tehnilist laadi takistus mille osas teenindaja ei oska aidata ega ka lihtsalt ruuterile restarti teha.
Võib ju tunduda pseudoprobleem, aga ei ole seda mitte kui sa otsid spetsiaalselt mõnes piirkonnas WiFi-ga kohvikut või söögikohta, et seal ära teha mõned pakilised toimingud.
Minul on kombeks sel puhul ka midagi tellida, et ma ei kasuta lihtsalt tasuta netti, aga olen ka kliendiks. Teinekord juhtub aga nii, et võtad küll suupisted, aga seda, milleks sa sinna kohvikusse tulid, teha ei saa kuivõrd ei õnnestu netiühendust saavutada. Seega oled sunnitud minema järgmisesse kohta olles raisanud aega ja raha mitte-toimiva ühendusega, sisuliselt sinu õigustud ootusi petnud söögikohale.

Üldkasutatavates WC-des nagide ja kottide vms. jaoks tasapindade puudumine

Ei tea, kas see on olnud kaalutletud otsus või läbimõtlematus, aga kasutajale ebamugavusi põhjustav on see küll. Eriti talvisel ajal kui nr. 2 tegema asudes ei ole üleriideid kuhugi riputada või sa ei soovi muud kandamit ligasele põrandale panna.

Läti õllede välimääraja

Tänapäeval, kus majanduslikult tegutsev mobiiline eestlane ostab niihästi pidupäevase alkoholi kui ka oma igapäevase õlle Lätist, ning teeb seda suurtes kogustes, valitseb reaalne oht teadmuses koju tassida ka midagi sellist, mis juua ei kannata. Sestap otsustasin oma kogemusele tuginedes koostada väikese Läti õllede välimääraja. Nii teistele teadmiseks kui endale meeles pidamiseks.
Hoiatan ette, et terminoloogia on amatöörlik ja hinnang joodavusele ja maitseomadustele on sügavalt subjektiivne kuivõrd pole vastava valdkonna asjatundja.

*List on jooksvas täiendamises vastavalt uute maitsekogemuste lisandumisele.

Staburags 

Tootja: Lacpesis
Pakend: pindine plekkpurk
Alko sisaldus 5%

Korralik hele joogiõlu. Ei oma imelikke ega tugevaid kõrvalmaitseid. Pigem mahedapoolne. Ka alko sisaldus vastab heale joogiõllele. Kannatab juua.

Livu Rubenis

Tootja:
Pakend: pindine plekkpurk
Alko sisaldus 7%

Magusapoolse maitsega kange õlu. Kusjuures maitse ei pruugi üldse kätte anda, et tegemist on kange õllega. Küll aga tunned seda peas kui oled purgi sisse kummutanud. Ilmselt hea valik neile, kes taotlevad õllest joovet, aga ei kannata sellega kaasnevat kange õlle alko maitset.

Mežpils

Tootja:
Pakend: 0,33 l plekkpurk
Alko sisaldus 5,3%

Mõruda...ei, pigem viha maitsega keskmise alkosisaldusega hele õlu. Meenutab maitselt vihaks läinud kurki. Maitse asi, aga ilmselt enamusele mitte just mokka mööda kraam. Kannatab hädapärast juua  keskmisest suurema januga.

Bruža 

Tootja:
Pakend: 0,33 l plekkpurk
Alko sisaldus 5,0%

Veidra nimega (tõlkes rahvahulk, crowd) karamelliseeritud linnastega meeldiva kergelt magusa-maheda maitsega hele joogiõlu. Kindel valik.

Africana Beer

Tootja: teadmata
Pakend: 0,33 l plekkpurk
Alko sisaldus 5,2%

Müügil Lätis. Eestis pole müügil silma jäänud. Väga neutraalse maitsega, et mitte öelda maitsetu hele õlu. Kannatab juua ja sisulist mõtet sel ei ole.
Antud listi osas tegemist erandiga, sest see ei ole Läti õlu. On hoopis Eestis villitud. Jääb aga salapäraseks kus ja kes seda tegi.

Bruža Dark Velvet

Tootja:
Pakend: 0,33 l plekkpurk
Alko sisaldus 4,5%

Heleda Bruža tume kaksikvend või -õde. Meeldiva, kergelt suitsuse maitsega lahjem versioon. Ehk tsipa vähem nn sametine ja vesisema maitsega kui A Le Coq’i Dunkel.

Oled hinnangutega nõus või ehk on omalt poolt soovitusi listi osas?

Kuidas tõsta oma šansse töökohale kandideerimisel, ehk taodeldava töökoha saamisel?

Tuginedes oma kogemusele nii värbajana kui ka töövõtjana-kandidaadina panen kirja oma mõtted ja soovitused suurendamaks oma šansse kandideeritavale töökohale valituks osutumisel. Nii mõnigi soovitus võib olla iseenesest mõistetav, kõigile kahjuks mitte. Sestap toon välja ka triviaalsemad nüansid.

1. Kandideeri mõtestatult! Tutvu tähelepanelikult töökuulutusega. Kui sellest on viiteid täpsema info juurde, tutvu ka sellega saamaks paremat ülevaadet töökohast, töö sisust ja olemusest, kui ka tööandjast, kui soovid. Kaalu hästi läbi kuidas sulle kõnealused tööülesanded sobivad ja sa nendega toime tuleksid. Mõtle, kas sa oled selliste tööülesannetega varem kokku puutunud. Kui ei ole, siis millised on olnud kõige sarnasemad töökohustused, mida sa oled teinud?  Kuidas sulle sellised tööülesanded on istnunud? Mis on meeldinud, mis mitte? Kui miskit pole meeldinud, siis mis põhjusel? Mis annab sulle kindluse ja arusaama, et sulle kõnealused tööülesanded sobivad ja on jõukohased?
Kui töökuulutus ei anna tööst piisavalt head ettekujutust, kontakteeru töökuulutuses toodud kontaktisikuga ja uuri järele! Kui kontakte ära toodud pole, siis leiad need ehk internetist.

2. Vaata kriitilise pilguga üle oma CV millega kavatsed kandideerida! Ajakohasta oma CV, täienda viimaste töökogemuste, koolituste jms osas, kõrvalda kirjavead. Selles osas on hea lasta heal sõbral või ka eriala professionaalil oma CV üle vaadata. Tavaliselt jäävad teisele inimesele ebakohad paremini silma.
Õigekiri ja vormistuse korrektsus ei pruugi igale ametikohale kandideerimisel olla oluline, aga halba ei tee see kunagi ning tuleb pigem kasuks.

3. Lisa CV-le ka motivatsioonikiri või vähemasti põhjenda oma kandideerimise motiivi ja ametikohale sobivust e-kirjas! Seda eriti juhul kui sinu CV ei vasta päris hästi ametikoha nõudmistele (näiteks hariduse või töökogemus osas).
Sellega sa näitad, et oled töö sisust aru saanud ning suudad enda töökohale sobivust analüüsida. See peakski moodustama motivastsiooni- või siis kaaskirja sisu.

4. Ära kasuta oma familiaarse sõnastusega, ehk kildkonnaga suhtluseks loodud e-posti aadressi! E-posti aliased nagu bemmimees@, naistemees@, bimob001@ omaajaperemees@ fistfighter@ jms ei ärata tavaliselt tööandjates usaldust.
Kõige kohasem on kasutada oma nime sisaldavat e-posti aadressi. Näiteks eesnimi.perenimi@domeen Kui sul sellist veel pole, tasuks see luua. Abiks erinevad e-posti teenuse pakkujad nagu Google (gmail), Yahoo, Microsoft või meie kohalikul sideturul opereeriv Telia vms.

5. Ole kontaktne! Ole kättesaadav oma kandideerimisdokumentides viidatud kontaktidel, ennekõike mobiilil ja e-posti aadressil! Juhul kui sa seda ei ole, ei saa tööandja/värbaja sinuga ühendust, esitada sulle täpsustavaid küsimusi, kutsuda sind intervjuule jne. – ehk lühidalt, sinuga ametikohale arvestada.
Jälgi regulaarselt oma CV-s, ehk kandideerimisel avaldatud e-postiaadressiga seotud postkasti. Kui see ei ole su põhiline postkast, tasub sellele laekuvad e-kirjad serveri tasandil oma põhipostkasti edasi suunata. Eriti oluline juhul kui sa kasutad suhtluseks oma riiklikku @eesti.ee domeeniga aadressi.
Kindlasti kontrolli üle oma CV-s, motivatsioonikirjas või mujal ära toodud e-posti aadressi korrektsus – et kõik vajalikud tähed, märgid jms oleksid olemas ja õiged!
Kui sa ei saa kohe sisse tulevale kõnele vastata, helista esimesel võimalusel tagasi! See ei puuduta vaid kandideerimist vaid peaks olema elementaarne  telefonisuhtlemise tava. Kui sa ei saa või ei soovi rääkida, saada sõnum.
Soovid/taotled midagi, ole kättesaadav! Elementaarne!

6. Loo omale ülevaade oma käimasolevatest kandideerimistest! Kui sa kandideerid enam kui kahele töökohale võib nendega seotud erinevate nüansside nagu töö sisu, tähtajad ja muu meeldejätmine üle jõu käima hakata. Sestap on mõistlik näiteks mõnes tabelarvutusprogrammis luua omale ülevaatlik tabel milles märgid ära ametikoha, lingi tööpakkumisele, tööandja (asutus/ettevõte), tööandja esindaja nime ja kontaktid, kandideerimistähtaja, kuupäeva millal ise kandideerisid. Lisaks oma äranägemisele veel mõni aspekt, mida pead oluliseks. Samuti soovitan sinna lisada märkuste või tulemuse lahtri, millesse paned kirja oma edenemise konkursil ja/või tööandjalt saadud tagasiside sinu staatuse või konkursi tulemuse kohta.
Selline ülevaatlik tabel aitab sul hoida oma kandideerimistel silm peal ning küsida tööandjalt/värbajalt tagasidet sinu staatuse kohta konkursil kui vastava tagasiside andmise tähtaeg on üle läinud, aga sinuga ei ole ühendust võetud või tagasisidet antud.

7. Ole korrektne, viisakas ja lugupidav tööandja esindajaga suhtlemisel! See ei täheda lipitsemist ega pugemist. On mõistetav, et näiteks pikk kandideerimisprotsess, viidatud tähtaegade ületamine jms võivad üksjagu frustratsiooni tekitada. Püüa sellegipoolest viisakaks jääda. Oma staatuse ja väljavaadete kohta töökoht saada, saad küsida ka teravalt oma pahameelt välja elamata. Küllap selleks on olnud ka omad mõjuvad põhjused.
Eks see laieneb üldisele viisakusele ja suhtelmistavale.

8. Vasta telefonikõnele oma nimega! Näiteks: „Tere! Jaan kuuleb.“ vms. Telefonikõnele vastamine väljenditega „Kuuldel“, „Jah!?“ („Daa!“), „Mis on?“, „Kes helistab?“ jms. ei mõju hästi. See jätab kõnele vastajast pigem külma, tõrjuva või koguni ülbe mulje.
Muidugi, igaüks teab ise paremini kuidas ta tahab telefonile vastata ja millist muljet jätta, aga selline on soovitus kui soovid mõjuda usaldusväärselt, sõbralikult ja abivalmilt. Need on ka reeglina omadused mida tööandjad hindavad (isegi kui nad ise ei pruugi alati kõige viisakamad olla 😊).

9. Ilmu tööintervjuule kui sind on sellele kutsutud! Või kui sa ei saa sellele mis iganes põhjusel tulla – sh juhul kui loobud ametikohale edasi kandideerimast - , teavita sellest esimesel võimalusel kutse saatajat! Soovitavalt kuni päev enne kohtumist meilitsi või ka telefonitsi ning kuni 12 tundi enne kohtumise algust mobiilitsi. Kui sa ei söanda helistada, saada vastavasisuline sõnum. Mobiilitsi kontakteerumine on seda olulisem, mida vähem aega on kokkulepitud kohtumise alguseni aega jäänud, kuivõrd sind töövestlusele ootajal ei pruugi siis enam meilidele juurdepääsu olla.
Nii kurb kui see ka pole, juhtub seda, et kandidaat ei ilmu kokkulepitud ajal kohtumisele, pole telefonitsi kättesaadav ega ole oma mitte tulemisest ka eelnevalt teavitanud ning saadab alles hiljem meili, teatades, et pole töökohast enam huvitatud.
Selliselt toimides ei loobunud sa mitte ainult kõnealusest töökohast vaid rikkusid oluliselt ka oma mainet usaldusväärse töötajana, ja mis veelgi tähtsam, inimesena. See omakorda tähendab, et kahjustasid oluliselt oma väljavaateid tulevikus konkreetse tööandja töökohtadele kandideerimisel ning vaevalt, et see tööandja sulle edasipidi ettepanekuid-tööpakkumisi saadab.

Tööintervjuul ja selleks ettevalmistumisel ma siinkohal pikemalt ei peatu. Ehk sellest lõigust põhjalikumalt edasipidi.

Siinses postituses toodud soovituste järgimine ei garanteeri soovitud töökoha saamist, küll aga kindlustab selle, et sind ei välistata põhjustel, millest oleksid saanud teadliku tegutsemisega hoiduda. See ongi käesoleva posituse eesmärk. 😊

Mõtestatut, kaalutud ja edukat kandideerimist!

Mis määrab töötaja tööga hakkamasaamise, rahulolu, edukuse ja töökohal püsimise?

Lühidalt, kui me vaatame seda töövõtja tasandil, väga palju erinevaid faktoreid alates isikuomadustest ning võimetest lõpetades spetsiifiliste teadmiste ja oskustega.
Tööga hakkamasaamist ei määra mitte niivõrd täpselt sama töö kogemus ja spetsiifilised erialased teadmised kui võime ja tahe konkreetset tööd teha. Võime kätkeb siinkohal nii tööülesande täitmiseks vajalikke elementaarseid baasteadmisi ja oskusi ning eeldusi nagu õpitahe ja -võime, mida omakorda toetab motivatsioon ja isiksulikud eeldused (koginitiivsed, füüsilised, vaimsed).
Seda fakti tõendab tõsiasi, et kõik me oleme midagi alustanud esimesest korrast ning mõnes asjas me loeme ennast tänaseks päris headeks või siis perspektiivikaiks sõltumata sellest, et meil varasem vastav kogemus puudus. Kogmus, ning sedamööda teadmised ja oskused, tulid ja täienesid töö käigus – konkreetsete ülesannete ja väljakutsetega silmitsi seistes ja neid ületades.

Töökohale valituksosutumist, koostöö toimivust ja töösuhte püsivust mõjutavad oluliselt aga nn pehmed kompetentsid ja väärtused alates päris elementaarsest asjadest nagu üldine viisakus, korrektsus ja teistest lugupidamine ning jätkuvad selliste isiksuslike aspektidega nagu:
persoonide sobivus ja klappivus värbava ja/või vahetu juhiga, n-ö ühel lainel olemine - st. subjektiivne mulje;

• paindlikkus töötingimuste (sh töö iseloom, tööaeg ja -rütm, töökeskkond, tasu jne.) muutumisele ja vajadusel vastutulemisele;
• üldine töömoraal, kohuse- ja vastutustunne, sihi- ja järjekindlus; 
• pühendumine ja tulemusele orienteeritus;
• õpivõime - tahe ja ka harjumus omandada tööks vajalikke uusi teadmisi ja oskusi ning neid järjepidevalt arendada;
• empaatiavõime ning kompromissivalmidus;
• loogiline ja/või loominguline mõtlemine.

Olenevalt ametikoha spetsiifikast ja tööülesannete keerukusest on vähemal või suuremal määral vajalikud ka konkreetsed erialased teadmised, oskused ja töökogemus, ehk erialane kompetents.
Uue töötaja värbamisel ja valikul kiputakse aga pahatihti ülemäära suurt rõhku pöörama töökogemusele kitsalt sarnases valdkonnas või lõigus, samastades selle töökohustuste täitmiseks vajalike teadmiste ja oskustega. See on valikute tegemiseks küll mugav alus, aga paraku tööandja väljavaateid - leida parim võimalik töötaja - piirav. Nii võidakse kergekäeliselt ellimineerida kandidaat, kes ei oma täpselt analoogse töölõigu töökogemust, küll on aga võimeline praktikas mõningase juhendamise ja suunamise (või ka lihtsalt aja jätmise) järgselt edukalt konkreetsed tööülesanded täitma ja kogemuste omandamise kaudu ka juba vastava töökogemusega kandidaate töökohale sisulise sobivuse ja produktiivsuse osas ületama. Rääkimata meeskonda sobivusest, koostöövõimest- ja valmidusest, kommunikatiivsusest jms., mis määrab töösuhte kestust ning osapoolte rahulolu rohkemgi kui erialane kompetents.

Seega, keskendu uue töötaja värbamisel ennekõike tema võimele vastavat tööd teha, tööks vajalikud teadmised ja oskused omandadada ning töötaja motivatsioonile ja suhtumisele töösse kui ka teistesse.

Eelneva põhjal võib jääda mulje, et jutustan evangeeliumi pealiskaudsusele ning triviaalsele meeldivusele üle asjatundlikkuse ja professionaalsuse. See ei ole nii. Vältimatu erialase kompetentsi määr (ehk siis teadmiste, oskuste, kogemuse ja suhtumise kompleksus) on suuresti kinni ametikoha spetsiifikas. Ehk erinevad tööd eeldavad teatud erialakompetentsi taset, mis peaks olemas olema juba tööle asudes. Probleem tekib siis kui värbamisel keskendutakse kitsale erialasele kompetentsile ennekõike konkreetse kogemuse osas üle sisulise vajaduse seda teha, ehk tõstes kitsa töölõigu kogemuse ette poole muudest tööga hakkamasaamist, töösuhte toimivust ja kestust määravatest teguritest ignoreerides ühtlasi ka tööturu realiteeti, ehk valikuvõimalusi.