reede, 13. november 2020

Põhilised vead töökuulutustes

Käesolevas postituses käsitlen pisut põhilisi puudusi ja vajakajäämisi töökuulutustes. Töökuulutustes, mis määravad selle kui paljudele täitmist vajav töökoht huvi pakub, ehk mõju kandideerijate arvule ja kvaliteedile. 

Põhilisteks puudusteks töökuulutustes on: 

  • tööandja organisatsiooni/ettevõtte lühitutvususe puudumine; 
  • liiga üldine tööülesannete kirjeldus või selle puudumine sootuks;
  • sobivale kandidaadile esitatavate kriteeriumite ülepaisutus, ehk liiga pikk nimekiri nõuetest ja ka liiga kõrged ootused;
  • puudub info töötasu ja selle kujunemise aluste kohta;
  • puudub kontakt kellelt töö kohta täpsemalt infot küsida - kui selline kontakt on aga toodud, on oluline, et see kas sisuliselt toimiks, ehk antud kontaktidel vastataks;
  • lubadus kontakteeruda vaid sobilike kandidaatidega.

Mida vähemtuntud on tööandja, seda olulisemad on töökuulutuse korrektsus ja kvaliteet! 

Igast toodud punktist järgnevalt ka selgitavalt. 

Tööandja lühitutvustus 

võib mõnele tööandjale ehk tunduda tüütu ja mõttetu ilukirjandusliku aktina, et mis me seal ikka plärame ja ilukõneleme, meil on ju vaja kõigest koristajat või lammutustöölist vms. Või, et me oleme ju ehitusfirma, mis siin veel siis pikemalt seletada; või, et meil on ju veebileht olemas, kes tahab vaatab sealt ise – ehk piisab vaid ka lingist veebile. Aga on! Isegi nii „tühine“ info, et millal ettevõte loodi, mis kapitaliga see toimetab, millises valdkonnas ja täpsemalt millega tegeleb; kui paljudele inimestele tööd annab jms loob potentsiaalses töövõtjas ettekujutuse tööandjast ning annab talle täiendava aluse oma kandideerimisotsuse langetamiseks. 

See, et ettevõte võib olla loodi mõni kuu tagasi ja justkui ei ole midagi välja tuua, on pigem ettekääne. Oleneb kuivõrd tööandja oma ettevõtmisest ise hoolib ja innustub. Alati saab ju välja tuua eesmärgi kuhu tahetakse jõuda, ehk mida saavutada või visiooni, milleks ettevõte on ellu kutsutud ja millist probleemi ta lahendama asub; millistest põhimõtetest ettevõte oma tegevuses juhindub; millised inimesed on ettevõttesse ennekõike oodatud jne. See kõik peegeldab ettevõtja huvi ja hoolimist, mis ei jää lugejal märkamata. 


Tööülesannete kirjeldus

Pahatihti kohtab kuulutusi, milles on töökohustuste osas ära toodud vaid üks-kaks tööülesannet, teinekord isegi mitte seda! Tööandja on leidnud, et ametinimetus, näiteks koristaja, on selleks juba piisav ja kõikeütlev. Aga ei ole! Koristada võib väga erinevaid objekte, väga erinevate vahenditega, regulaarsusega jne. Seega, tuleks välja tuua võimalikult konkreetselt, mida on vaja teha/koristada (näit. põrandad, lauad, mööbli tasapinnad, pehme mööbel, vaipkatted) ja võib olla ka, kui sageli. 

Tööst täpsema ülevaate andmine aitab huvilisel otsustada kuivõrd ta antud tööga hakkama saaks ning see vastab tema ootustele ja soovidele. 

Tööülesannete kirjeldus on töökuulutuse üks olulisemaid osi, kui mitte kõige olulisem.   


Nõudmised kandidaadile

Nõudmiste väljatoomisel tuleks juhinduda põhimõttest - nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Loomulikult tahaks me tööle saada ideaalse töötaja, aga tõsiasi on see, et päris ideaalset polegi olemas. Tuleb endale aru anda, et ideaali kirjeldamine iseenesest ideaali ei loo. Küll võib aga pikk ja nõudlik kriteeriumite loetelu ära peletada pisut enesekriitilisemad, aga võimalik, et sisuliselt parimad kandidaadid kelle erialane töökogemus ei ole vähemalt nii mitu aastat pikk kui on välja toodud; või ei ole haridus päris üks-ühele samast valdkonnast vms. 

Seega, too kriteeriumitena välja vaid vältimatud tööga toimetulekuks vajalikud nõudmised, mida ei ole võimalik mõistliku aja sees töökohal jooksvalt omandada või mille väljaõpetamiseks puuduvad võimalused. 

Pigem las kandideerivad ka need, kes kriteeriumitele ei vasta ning ei kvalifitseeru kui et jätab kandideerimata mõni enesekriitilisem tegija, kes ei vasta ühele või mõnele üksikule nõudmisele, mis sisuliset tööga hakkamasaamist ei määra. 

Pane tähele, et pikemas vaates mõjutavad inimese tööga hakkamasaamist, tema motivatsiooni ja sobivust ennekõike nn pehmed kompetentsid, kognitiivsed võimed ja isikuomadused. 


Töötasu esitamine

Ehkki mitmetes Euroopa riikides (sh Läti ja Leedu) on töötasu numbriline välja toomine töökuulutuses kohustuslikuks tehtud ning ka Eesti tööportaalides leiab üha rohkem palgaga töökuulutusi, siis väga levinud selle välja toomine meil siiski ei ole. Eks põhjuseid selleks on erinevaid millest üheks peamiseks on ilmselt kartus palgataset oma konkurentidele avaldada. 

Samas, tööotsija vaatest on selle väljatoomine positiivne ja oodatud kuivõrd huviline saab palju suurema kindlusega otsustada kandideerimise üle, läbi mille säästetakse ühtlasi nii tööandja kui tööotsija aega ning toimub automaatne selektsioon juba kandideerimise faasis. Tööandjale on see kinnituseks, et kõigile kandideerinule peab see palk põhimõtteliselt juba sobima. 

Iseküsimus on, et mõningatel töökohtadel oleneb töötasu erinevatest näitajatest ning ka töötaja kompetentist ja kvalifikatsioonist. Sellele vaatamata saab kuulutuses palga suurust presenteerida näiteks selliselt, et alustades (või katseajal) töötasu 1200 €, peale katseaega lisandub tulemuspõhine palgakomponent ja kvartalipreemia. Meie tublimad selle valdkonna spetsialistid teenviad keskmiselt kuus 3000 €. Või midagi selle laadset!


Tööandja kontaktid

Enamasti on töökuulutustes ära toodud e-posti aadress, millele kandideerimisavaldusi oodatakse ning vahel ka värbamist teostav või töökoha kontaktisik ja tema kontaktid, sh telefoninumber. Nii see peakski olema – ehk juhul, kui huvilisel tekib küsimusi, millele ta kuulutusest vastust ei leia, oleks tal võimalik konkreetse inimesega ühedust võtta ja järele uurida. 

Samas, vahest võib kohata töökuluutusi, kus pole ära toodud mingit kontaktinfot ning kandideerimine toimub vaid ja ainult läbi vastava saidi või portaali. Eriti halb on olukord siis kui sa ei leia ühtki adekvaatset kontakti ka guugeldades. Sellisel juhul soovitan tööotsijatele selline töökuulutus targu sinnapaika jätta ning suuremate kahjude vältimiseks sellele mitte reageerida. Tasub mõelda, miks tööandja end nii kiivalt peidab ja potentsiaalsete huvilistega kandideerimise eel suhelda ei soovi. 


Kontakteerumine vaid sobivate kandidaatidega

Võib mõista tööandja motiivi mitte raisata aega suhtlemisele mittesobivate  kandidaatidega, eriti kui neid on sadu, rääkimata sellest kui neid on tuhandeid.  

Samas olen märganud vastavat märkust ka töökuulutuste juures millele on raske ennustada rohkem kui mõnikümmend kandidaati, millisel juhul ei pea ma sellist distantseerumise avaldust vajalikuks ega mõistlikuks. Nii palju peaks siiski aega ja kandideerijate vastu lugupidamist leidma, et kasvõi põgus äraütlemiskiri teele panna. 

Lõppkokkuvõttes on värbamine ka turunduslik akt. Sa ei pruugigi saada pakkuda tööd rohkematele kui ühele inimesele, aga kõik ülejäänud võivad olla (või neist võib saada) sinu ettevõtte klient või äripartner – juhul muidugi kui nende kogemus kandideerimisest ei saanud sedavõrd rikutud, et nad sellest hoiduvad. Ja mis ehk veelgi olulisem – inimene, kes ei saanud mingit tagasisidet, ei pruugi järgmine kord enam kandideerida, ehkki ta võiks järgmise vajaduse jaoks olla parim kandidaat. 


Soovitused: 

Lisada kuulutusse ka värbamisprotessi kirjeldus - st. millistest etappidest see koosneb. On eriti proff kui protsessi juures on ka kuupäevad, mis ajaks midagi tehtud ja otsustatud saab. 

Muidugi ei tohi unarusse jätta kuulutuse üldist väljanägemist, kujundust, õigekirja ja vormistuse korrektsust, ehk ka nii triviaalseid asju nagu suur-ja-väiketähe kasutus, kirjavahemärgid, teksti paigutus ja liigendatus, mis kõik mängib rolli üldises muljes ja ka info omastamise lihtsuses.


neljapäev, 27. august 2020

Mootorratturi olmeline logistika

Oma mõneaastase mootorratturi staaži pinnalt panen kirja tähelepanekud, mõtted ja praktikad mootorratta kui sõiduki regulaarse kasutamise osas.

Antud postitus ei puuduta teedel ja tänavatel liiklemist, ehk otseselt sõitmist, vaid mootorratta omamise ja kasutamisega kaasnevaid olmelisi nüansse, mis on oma olemuselt n-ö igavad ja rutiinsed. Need on ilmselt igale valdkonnale iseloomulikud triviaalsed toimingud ja nüansid millele ilma vastava kogemuseta ei oska aga piisavalt tähelepanu pöörata. 


Riietumine

Riietu ilmale vastavalt! Pigem soojalt ja rohkem kui vähem!

Pikemate oste 30+ km või päeval erinevatel aegadel liikumisel võta alati kaasa mõni riietusese (lisa kindad, pikkade käistega särk või pusa ning pikad aluspüksid). Eriline tähelepanu käte (ilmale vastavad kindad) ning kaela kaitsele, ehk salli vms eseme olemasolule!

Enne teele asumist tutvu päeva ja piirkonna ilmaennustusega (ennekõike vihma ja temperatuuri, aga ka tuule osas).

Kui ilm ei ole 90% kindlusega sademetevaba, võta alati kaasa ka veekindel vihmariietus.

Ära külmeta!

Kui sõites hakkab vilu, rääkimata külmast ning sõita on rohkem kui näiteks 10 km, ära viivita lisarõiva kasutuselevõtuga! Pea sõit kinni, pane särk või pikad püksid alla/peale ning jätka sõitu siis. 

Minu praktika on järgmine: 

õhk 25C ja soojem. Väga mõnus sõiduilm, mis lubab ka õhemat, st õhku läbilaskvamat riietust ja õhukesi kindaid (NB! lühikese särgi, rääkimata lühikeste pükste või mitte spetsiaalsete sõidujalanõudega – hoidku jumal plätudega sõitmise eest! – ning ilma kinnasteta sõitmist ei pea ma mõistlikuks).

õhk 20…24C, ilma sademeteta mõnus ja probleemivaba sõiduilm. Riietusele erilisi väljakutseid ei esita, siiski eelistan kasutada õhku mitte läbilaskvat, ilma voodrita tuulutusvõimalusega nahkjakki. 

õhk 15…20C pikemate kui 30 km sõidu puhul sõidujakk sisevoodriga. Kindlasti ka kaelaside (torusall) või n-ö vanakooli sall.  

õhk alla 15C: vastavalt sõidu pikkusele kas pikk tuulekindel pesu kohe alla või sõidu peale kaasa kui temperatuuri päeva peale kõrgemale tõusmist ei lubata. Nõuab kindlasti ka soojema voodri kasutamist, salli või paksemat kaelasidet ning ka tuulekindlamaid kindaid. 

alla 10C kindlasti alla pikk ja tuulekindel pesu. Sõidujakk kõigi sisevoodritega. Kui õhutemperatuur päeva jooksul sellest suurt kõrgemale ei tõuse, on hea mõte kasutada ka vihmaülikonda, mis hoiab hästi ka tuulekülma eest. Loomulikult sall, paksemad sokid ja paksema isolatsiooniga kindad. 

õhk alla 5C. Nõudlikud olud nii riietumise kui üldse mootorrattaga sõitmise osas kuivõrd rehvid jäävad külmaks ning märgade olude puhul haarduvus teega kehvapoolne. Kui päeva jooksul temperatuur sellest kõrgemale ei tõuse, ei pea pikemas vaates sõitmist mõislikuks. 


Esemed

Hoia erinevad võtmed eraldi ning süütevõti muudest võtmetest lahus!

Esimese hooga võib tunduda mugav kõik rattasse puutuvad võtmed (süüde, kohvrid, uksed jms) ja näiteks pult (kui on) ühte puntki köita. 

Selline pundar süütelukus lõhub aga tänu vibratsioonile ja põrumisele süütelukku, mis võib ühelt maalt lakata normaalselt töötamast. 

Teiseks aspektiks on võimalik võtmete kaotamisega seonduv (mis ei ole sugugi nii vähetõenäoline). Kui sa kaotad rattaga seotud pundist vaid ühe võtme või puldi, ei pruugi sa saada rattaga liikuma, aga seda ei saa teha ka võtme pahade kavatsustega leidja kui su rattal on näiteks ka signalisatsioon ja/või immobilaiser. 

Pane võtmed, dokumendid ja muu vajalik alati kindlatesse kohtadesse ja samadesse taskustesse (st. mitte kõik asjad/võtmed ühte taskusse vaid erineva otstarbega võtmed ja esemed eraldi n-ö oma taskusse)! 

Eriti oluline on see vihmaülikonna kasutusel, kus juurdepääs taskutele on komplitseeritud ning igasugune mööda keha vajalike asjade tagaajamine on üksjagu frusteeriv. Seda eriti siis kui sulle ka vihma kaela tuleb. 

Dokumendid ja niiskust kartvad asjad pane kas veekindlasse taskusse või siis näiteks eraldi zipkinnitusega kilekotti. 

Kontrolli alati vähemalt 2x enne liikuma hakkamist ja miks mitte ka sõitma asumisel lukuga taskute kinni olekut. Väga nadi kui sul sõidu ajal mõni oluline ese või võti taskust välja pudeneb. Selle ülesleidmise tõenäosus on väga väike. 

Kohvriga sõites veendu aega-ajalt, eriti raputaval teelõigul, et kohver on ratta küljes ning selle kaas korralikult kinni. Minu, Itaalia firma Givi pagasikohver kippus ebatasastel teelõikudel alatasa lahti hüppama mistõttu võtsin kasutusele elaste pagasinööri, millega kohvri kaane kinni tõmban.

Pikemate sõitute ning motomatkade puhuks koosta nimekiri kaasavõetavatest asjadest ning ka tegevustest. Mina kasutan selliseks otstarbeks Google Keep’i rakendust, kus saab koostada käepärase checkbox’idega liste. Pakid listis oleva eseme kaasa, märgid selle rakenduses linnukesega maha. 

Kindlasti peaks kaasas olema komplekt järgmiseid asju:

  • vahetuskindad, sokid, särk, alukad
  • rehvi kiirparanduskomplekt (CO täitekapsliga)
  • käsiapteek
  • tööriistakompekt näpitsate, põhiliste võtmete ja kruvikeerajaga
  • helkurvest
  • termotekk
  • visiiripuhastusvahend
  • üldine puhastus või desovahend (n piiritus)
  • vihmaülikond
  • joogipudel ja võib-olla ka paar müslibatooni vms.
  • veidi sularaha


Kontrolli regulaarselt mootorratta korrasolekut!

Mida see tähendab? Ennekõike seda, et sa ei läheks sõitu juba mõne ilmse puudusega, mis võib su elu ja tervise ohtu seada. 

Selleks viska enne iga sõitu pilk peale rehvidele! See ei tähenda, et peaksid neid piinliku põhjalikkusega kontrollima. Piisab sellest kui sa näed, et rehvid on ilmselt piisava rõhuga (ei ole kokku vajunud). Nii palju kui rehvi pealispinda näha on, ei ole selles mehaanilisi vigastusi, läbistavaid esemeid jms. 

Ole tähelepanelik ka ülejäänud ratta osas, et seal ei oleks lahti tulnud detaile, lekkeid mootorist või voolikutest (loiku ratta all) jms. 

Samuti ei tee paha, ning on pigem soovitatav, enne igat sõitu kontrollida ka tulede korrasolekut. Seda on lihtne teha kuivõrd nii-ehk-naa paned ratta käima ja lased tal minuti või mõned kohapeal töötada samal ajal kiivrit pähe pannes ja kindaid kätte tõmmates. Käi siis väike tuur ümber ratta ja veendu, et tuledega oleks asjad korras. Tolles osas ei tee paha ka korraks ohutuled sisse lülitada veendumaks kõigi suunatulede töökorrasolemises. 

Tulede toimimine on mootorrattal suurema turvalisuse kaaluga kui autol! 

Võin tuua näite omast kogemusest kui mul mõne kilomeetri sõitmise järel põles läbi esilaterna pirn ning vaatamata valgele ajale ca iga 5 km järel mõni auto konkreetselt minu sõidurajal mulle vastu sõitis mind mitte millekski pannes, ehk ilmselt õigel ajal mitte märgates. 

Lisaks igapäevasele rehvide, tulede ja esmase kompleksuse kontrollile on mõistlik igal nädalal või üle nädala: 

  • mõõta täpsemalt rehvide rõhku (selleks vajalik korralik manomeeter) ning vajadusel seda korrigeerida (vähemaks lasta, ehk pigem juurde pumbata);
  • kontrollida õlitaset karteris (selle tarbeks on käigukasti küljel vastav min ja max kriipsudega vaatesilm);
  • puhastada ja õlitada/määrida veokett;
  • heita tähelepanelikum pilt ka ratate kinnitustele, keti joondumisele ja pingsusele (mõõdukas lõtk).

Pikemate hoolduste välpasid ja sisu ei hakka siin lahti kirjutama. See läheks liiga pikaks. Eks igaüks vaatab selle oma mootorratta kasutusjuhendist järele või tegeleb sellega teie remondi-/hooldusfirma. 

Turvalist kulgemist ja mõnusaid sõiduelamusi!


teisipäev, 12. mai 2020

Nõuanded mootorratturile tagumikus sõitmise probleemiga toimetulekuks

Arvestades motohooaja algamisega, vaatamata jahedale kevadele, teen postituse kuskilt loetud ja kõrvataha pandud nõuannete baasil selle kohta, kuidas tulle toime sinu taga liiga lähedal sõitva autojuhiga.

1. Kontrolli oma sõidukiirust - st. kas see ei ole üldisest liiklusvoost väiksem. Kui nii, siis tõsta kiirus üldise liiklusvooga samaks. Kui kiirem sõit aga valmistab ebamugavust/ei tunne end kindlalt, vali võimalusel alternatiivne rahulikuma liiklusega teekond.

2. Lase sabassõitja mööda! Lülita aegsasti sisse suunatuli ja tõmba tee serva. Kui vaja, vähenda ka veidi kiirust - aga tee seda sujuvalt. Vähegi normaalne kiirustaja peaks selle võimaluse ära kasutama ja sinust mööduma. Nüüd saad jätkata oma teekonda sulle sobiva kiirusega.

3. Kui tagumikus sõitmise põhjustab üldine tihe liiklusvoog, hoidu ise ees sõitval sõidukil liiga lähedal sõitmist. Aeglusta ühtlaselt ja lase eessõitjaga mõõdukas-mõistlik vahe sisse andmaks endale ja sinu tagamikus sõitjale regeerimisdistants. Vajadusel saad siis sujuvamalt pidurdada vältimaks tagant otsasõitu tagumikussõitja poolt.

4. Anna oma kavatustest aegsasti märku! Vilguta paar-kolm korda pidurituld ilma liikumiskiirust muutmata. Näiteks kuni piduri haardumiseni jalgpidurit kasutades. See peaks andma tagasõitjale piisava hoiatuse pikivahe suurendamise vajadusest.  Manöövritest teavitamiseks lülita suund sisse vähemalt 3 sekundit enne manöövri alustamist nagu Liiklusseadus ette näeb. Ja ära piirdu vaid ühe suunatulede vilgutusega!

5. Positsioneeri end teel nii, et sa ise näed mis eespool toimub ning tagasõitja saaks vajadusel sulle otsasõitu vältida. Tavaliselt siis sõiduraja paremas või vasakpoolses servas. Foori taga või tee andmiseks peatumiseks vähenda kiirust sujuvalt ning jälgi ka peeglist, et tagasõitja on liikumiskiiruse muutust märganud.

6. Säilita närvi! See on ehk kõige kriitilisem omadus. Ehkki mölakad juhid võivad su proovile panna, ära lase sellel enda tervist ja elu ohtu seada.

Turvalist ja mõnusat liiklemist! 

esmaspäev, 20. aprill 2020

COVID-19 kriisipiirangutest väljumine

Juba mõnda aega on olnud plaan panna kirja oma mõtted nn uue koroonaviiruse epideemiaga seoses, aga nagu ikka, on jäänud see valdavalt viitsimatuse taha. Alustan asjaga ajalises vaates siis nüüd n-ö koroonaepideemia kriisi keskelt (loodetavasti siiski pigem nii, kui et see on veel algusjärgus) ning panen kirja oma mõtted kriisiolukorrast väljumise kohta, millest on nädal rohkem kui kuu tagasi Eestis eriolukorra väljakuulutamisest (12.märtsil 2020) alates ühe sagedamini rääkima hakatud, ehkki SARS-COV-2 viirusesse nakatunute hulk Eestis on jõudnud tänaseks ca 1550 inimeseni (sh tänaseks tervenenud), haiglaravil on ca 130 inimest kellest ca 10 nn juhitaval hingamisel ning haiguse tõttu siit ilmast lahkunud kokku 40 inimest.
Viimased kaks päeva on uusi koroonapositiivseid lisandunud küll keskmisest vähem (üleeile 16, eile 7 - link vastavale Postimehe uudisele), aga see on veel liiga lühike periood saamaks aimu haigestumise dünaamikast - st. kas haigestumiste tipp on n-ö ületatud või see kasvab ikkagi sama jõudsalt edasi. Samas, maailmas võtab pandeemia üha laiemaid mõõtmeid ning kui kriisimeetmeid liiga uljalt lõdvendada ning inimeste endi suhtumine muutub kergekäelisemaks, võib haigus suuremalt kui varem tagasi tulla.
Väga hea ja igakülgse ülevaate saab nii ülemaailmselt kui riikide lõikes siit COVID-19 pandemic dashboard.

Praktiliselt kõik alltoodud punktid on aktuaalsed ka kriisiolukorra jätkudes.

1) Karantiini ja liikumispiirangute leevendamise eelduseks peab olema ennekõike pidev viiruspositiivsete ning haiglaravi vajavate inimeste arvu vähenemine viimase kahe nädala lõikes. Seejuures peaksid olema tagatud järgmiste punktide täitmine.

2) Viiruse testimise ulatuslik laiendamine, sh selle tegemine kõigile sümptomitega inimestele, kõigile nn eesliini töötajatele (politsei, med- ja hooldustöötajad, müüjad, transporditöölised, kullerid jms), aga ka kõigile soovijatele sõltumata nende hetke tervislikust seisust ja enesetundest.

3) Kõigi riiki saabunute (kas n-ö uute inimeste või ka nende näol, kes on käinud pikemal kui ööpäevasel töölähetusel) testimine ning nende piiril (selle tarbeks riigis asuvas hoones - motell, hotell vms) karantiinis hoidmine kuni testitulemuse selgumiseni. Nende osas, kel tuvastatakse viirus, kodusesse karantiini suunamine kuni tervenemiseni või tervisliku seisu halvenemisel hospidaliseerimine.

4) Nakatunute ja haigestunute senisest rangem ja kindlam karantiini tagamine, et ükski viiruspositiivne ega tema leibkondne ei liiguks ringi kohtades, kus tavapäraselt käiakse (n poed jms asutused). Lubatud oleks oma eramu hoovis või ka looduses inimtühjal alal liikumine kui seal käimine ei eelda kokkupuutumist teiste inimestega. Selle monitoorimine võib aga eeldada  elektroonilise järelvalve rakendamist.

5) Kõigile haigestunutele operatiivse, asjakohase ning katva ravi ja igakülgse abi (sh toidu ja ravimitega varustamise) tagamine riigi või omavalitsuse tasandil.

6) Kuni spetsiaalse SARS-COV-2 ravimi kasutusele tulemiseni ravi tagamine positiivseid tulemusi andnud ravimitega nagu Remdesivir ja hydroxychloroquine.

7) Ühiskondlikus ruumis hajusa liikumise, ehk 2 + 2 reeglist tõhusama kinnipidamise tagamine, sh vajadusel rangemate distsiplineerivate võtete rakendamine.

8) Kõigile inimestele ja mittetulundusühingutele (sh KÜ-d jms) tasuta või mõistliku hinnaga viirust neutraliseerivate desinfitseerimisvahendite ja isikukaitsevahendid (ennekõike maskid) kättesaadavuse tagamine.

9) Ühiskondlike ruumide (terminaalid, kauplused, postkontorid jne), vahendite ja -transpordi regulaarne ja põhjalik desinfitseerimine kuni epideemia lõppemiseni, ehk viiruse likvideerimiseni.

Pandeemiapiirangute täieliku likvideerimise eelduseks on järgmised 2 kuni 4 punkti:

a) ülemaailmse viiruse leviku ja haigestumise dünaamika pöördumine kahanemisele;
b) mõistlik, ehk hallatav viiruspositiivsete ja ambulatoorsel ravil olevate inimeste hulk riigis;
c) tõhusa spetsiaalse COVID-19 ravimi olemasolu ja kättesaadavus, mida 
d) võib täiendada spetsiaalse vaktsiini olemasolu ja sellega kõigi riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine.

Kõige olulisem on tõhusa ravimi olemasolu ja kättesaadavus ning teiseks toimiva vaktsiini olemasolu, mis võtaks maha ka inimeste hirmud peale piirangute lõpetamist. 

kolmapäev, 12. veebruar 2020

Juba sel neljapäeval Eesti Laul 2020

Kummaline, et kirjutan taas muusikast. Justkui teaks sellest jõle palju, oleks audiofiil või midagi. Ilmselt on see seotud mugavusega, sest kuigi on mitmeid palju akuutsemaid ja põnevamaid teemasid mille osas mõttelõnga harutada, siis soovimata seda teha pealiskaudselt, lähen lihtsama vastupanud teed, ehk tähendan oma mõtteid sootuks triviaalsemal teemal milleks on muusika. Aga parem kirjutada kasvõi mitte-esimese järgu teemadel kui üldse mitte kirjutada kuivõrd oma mõtete kirjapanek on kokkuvõttes positiivne intellektuaalne pingutus.

Mitte, et mulle Eestit Eurovisioonil esindava laulu käekäik jõledalt korda läheks, aga kuidagi on kujunenud nii, et ilma välise sunnita hoian kõrva peal Eesti Laulu konkursi lugudel ning kujundan oma eelistuse. Natuke nagu sportlik hasart.

Natuke heietusi siis selle (2020) aasta Eesti Laulu võistluslugude osas.
Siinkohal huvitav tähelepanek lugude kuulamise ja mulje tekkimise osas - mõnel aastal tekib kohe tunne, et oi-oi-oi, sel korral on ikka päris mitu väga kõva lugu ning ei teagi milline neist võiks võita. Teisel aastal, nagu ka tänavune, kuulad lood ära ja tekib tunne, et sel korral justkui polegi üle kahe-kolme loo võtta. Siis kuulad veel korra... ning veel korra... ning vaikselt hakkab tekkima tunne, et asi polegi nii vilets - et tegelikult on häid lugusid ikkagi päris mitu ja lood keskmisel kõvemad kui aasta tagasi.

Olles kõik lood vähemalt 2, aga enda jaoks meeldivaimad ka 4 ja ehk enamgi korda läbi kuulanud, mõningad mõtted ja tähelepanekud lugude kohta.
Püüdsin oma selle aastased lemmikud veidi ka pingeritta seada. Olenevalt eelvoorude ja finaali etteastetest, pole minu jaoks suurt vahet kas Eurovisioonile pääseb nimekirja 1. või 2. või hoopis 3.  lugu.

1. Beautiful Lie - Jaagup TuiskLäbitunnetatud, ilus-valus, hingestatud pala. Stiililt ja vokaalilt meenutab miski varasema aasta Mick Pedaja esitust. Sümpaatne lugu, paistab, et ka väljaspool Eestit favoriidiks peetav.

2. Right Time - Inga. Juba eelmise aasta Eesti Laulu kroonimata hitt-solist. Värkse, kaasahaarav, sümpaatne, lihtsa meloodiaga lugu.

3. Write About Me - Anett x Fredi. Väga mitte-Eurovisioonlik lugu. Samas lugu, mida kuulaksin (ja suure tõenäosusega hakkangi tegema) suurima heameelga väljaspool igasugust võistlusmomenti - sümpaatne, rahulikult voogav sentimentaalne jazzilik.

4. Without a Reason - Little Mess. Voogav, värske, hästi kokkukõlav moodsa kõlapildiga tantsu-(jooksu)lugu.


Järgnevalt mitte otsesed lemmikud, aga kindlasti märkimisväärsed tublid tegijad ja tugevad lood.

Üks Kord Veel - Traffic. Bändile iseloomulikult kvaliteetne, hoogne ja positiivne jalga tatsutav lugu.

Videomäng - Renate. Ehk veidi naivistliku retrospetiivse sisuga hoogne ja rütmiline, loo sõnumi ajastule kohane kegemakaaluline tümakalugu.

Only Dream - Inger. Supermusikaalne, omanäolise stiili, kõlapildi ja hääletämbriga muusik. Lugu talle iseloomulik sentimentaalne-meloodiline jutustustus.

Unistustes - Mariliis Jõgeva. Moodsa kõlapildiga, samas tiba klisseelik eesti keelne poplugu.

I'm Sorry. I Messed Up - Uudo Sepp. Kui koomiline too poiss ka mõningate nn uudislugude valguses ei paista, siis tuleb tunnistada, et laulda ta mõistab. Melahoolne ja lüüriline südamevalulugu. Kõlab hästi, aga siiski ei midagi erakordset.

By My Side - Stefan. Tüüpiline eurolaulu šablooniga lüüriline südamekarje. Selline laul, kus on oht tugevama vokaaliga kohtades üle huilata.

Mis veel? Siit-sealt on jäänud silma-kõrva, et üheks favoriidiks peetakse ka Uku Suvistet looga What Love Is. Minu hinnangul tugev ja kvaliteetne esitus, aga loona mõjub paraku tüüpilise lüürilise eurolauluna. Seega, ei eristu.

Kindlasti on ka kõik ülejäänud tublid, paraku minu lemmikute hulka need lood ei kuulu, mistap neid ka ei kommentaari.

Ehk saab siis näha ja kuulda. :)