Kuidas tõsta oma šansse töökohale kandideerimisel, ehk taodeldava töökoha saamisel?

Tuginedes oma kogemusele nii värbajana kui ka töövõtjana-kandidaadina panen kirja oma mõtted ja soovitused suurendamaks oma šansse kandideeritavale töökohale valituks osutumisel. Nii mõnigi soovitus võib olla iseenesest mõistetav, kõigile kahjuks mitte. Sestap toon välja ka triviaalsemad nüansid.

1. Kandideeri mõtestatult! Tutvu tähelepanelikult töökuulutusega. Kui sellest on viiteid täpsema info juurde, tutvu ka sellega saamaks paremat ülevaadet töökohast, töö sisust ja olemusest, kui ka tööandjast, kui soovid. Kaalu hästi läbi kuidas sulle kõnealused tööülesanded sobivad ja sa nendega toime tuleksid. Mõtle, kas sa oled selliste tööülesannetega varem kokku puutunud. Kui ei ole, siis millised on olnud kõige sarnasemad töökohustused, mida sa oled teinud?  Kuidas sulle sellised tööülesanded on istnunud? Mis on meeldinud, mis mitte? Kui miskit pole meeldinud, siis mis põhjusel? Mis annab sulle kindluse ja arusaama, et sulle kõnealused tööülesanded sobivad ja on jõukohased?
Kui töökuulutus ei anna tööst piisavalt head ettekujutust, kontakteeru töökuulutuses toodud kontaktisikuga ja uuri järele! Kui kontakte ära toodud pole, siis leiad need ehk internetist.

2. Vaata kriitilise pilguga üle oma CV millega kavatsed kandideerida! Ajakohasta oma CV, täienda viimaste töökogemuste, koolituste jms osas, kõrvalda kirjavead. Selles osas on hea lasta heal sõbral või ka eriala professionaalil oma CV üle vaadata. Tavaliselt jäävad teisele inimesele ebakohad paremini silma.
Õigekiri ja vormistuse korrektsus ei pruugi igale ametikohale kandideerimisel olla oluline, aga halba ei tee see kunagi ning tuleb pigem kasuks.

3. Lisa CV-le ka motivatsioonikiri või vähemasti põhjenda oma kandideerimise motiivi ja ametikohale sobivust e-kirjas! Seda eriti juhul kui sinu CV ei vasta päris hästi ametikoha nõudmistele (näiteks hariduse või töökogemus osas).
Sellega sa näitad, et oled töö sisust aru saanud ning suudad enda töökohale sobivust analüüsida. See peakski moodustama motivastsiooni- või siis kaaskirja sisu.

4. Ära kasuta oma familiaarse sõnastusega, ehk kildkonnaga suhtluseks loodud e-posti aadressi! E-posti aliased nagu bemmimees@, naistemees@, bimob001@ omaajaperemees@ fistfighter@ jms ei ärata tavaliselt tööandjates usaldust.
Kõige kohasem on kasutada oma nime sisaldavat e-posti aadressi. Näiteks eesnimi.perenimi@domeen Kui sul sellist veel pole, tasuks see luua. Abiks erinevad e-posti teenuse pakkujad nagu Google (gmail), Yahoo, Microsoft või meie kohalikul sideturul opereeriv Telia vms.

5. Ole kontaktne! Ole kättesaadav oma kandideerimisdokumentides viidatud kontaktidel, ennekõike mobiilil ja e-posti aadressil! Juhul kui sa seda ei ole, ei saa tööandja/värbaja sinuga ühendust, esitada sulle täpsustavaid küsimusi, kutsuda sind intervjuule jne. – ehk lühidalt, sinuga ametikohale arvestada.
Jälgi regulaarselt oma CV-s, ehk kandideerimisel avaldatud e-postiaadressiga seotud postkasti. Kui see ei ole su põhiline postkast, tasub sellele laekuvad e-kirjad serveri tasandil oma põhipostkasti edasi suunata. Eriti oluline juhul kui sa kasutad suhtluseks oma riiklikku @eesti.ee domeeniga aadressi.
Kindlasti kontrolli üle oma CV-s, motivatsioonikirjas või mujal ära toodud e-posti aadressi korrektsus – et kõik vajalikud tähed, märgid jms oleksid olemas ja õiged!
Kui sa ei saa kohe sisse tulevale kõnele vastata, helista esimesel võimalusel tagasi! See ei puuduta vaid kandideerimist vaid peaks olema elementaarne  telefonisuhtlemise tava. Kui sa ei saa või ei soovi rääkida, saada sõnum.
Soovid/taotled midagi, ole kättesaadav! Elementaarne!

6. Loo omale ülevaade oma käimasolevatest kandideerimistest! Kui sa kandideerid enam kui kahele töökohale võib nendega seotud erinevate nüansside nagu töö sisu, tähtajad ja muu meeldejätmine üle jõu käima hakata. Sestap on mõistlik näiteks mõnes tabelarvutusprogrammis luua omale ülevaatlik tabel milles märgid ära ametikoha, lingi tööpakkumisele, tööandja (asutus/ettevõte), tööandja esindaja nime ja kontaktid, kandideerimistähtaja, kuupäeva millal ise kandideerisid. Lisaks oma äranägemisele veel mõni aspekt, mida pead oluliseks. Samuti soovitan sinna lisada märkuste või tulemuse lahtri, millesse paned kirja oma edenemise konkursil ja/või tööandjalt saadud tagasiside sinu staatuse või konkursi tulemuse kohta.
Selline ülevaatlik tabel aitab sul hoida oma kandideerimistel silm peal ning küsida tööandjalt/värbajalt tagasidet sinu staatuse kohta konkursil kui vastava tagasiside andmise tähtaeg on üle läinud, aga sinuga ei ole ühendust võetud või tagasisidet antud.

7. Ole korrektne, viisakas ja lugupidav tööandja esindajaga suhtlemisel! See ei täheda lipitsemist ega pugemist. On mõistetav, et näiteks pikk kandideerimisprotsess, viidatud tähtaegade ületamine jms võivad üksjagu frustratsiooni tekitada. Püüa sellegipoolest viisakaks jääda. Oma staatuse ja väljavaadete kohta töökoht saada, saad küsida ka teravalt oma pahameelt välja elamata. Küllap selleks on olnud ka omad mõjuvad põhjused.
Eks see laieneb üldisele viisakusele ja suhtelmistavale.

8. Vasta telefonikõnele oma nimega! Näiteks: „Tere! Jaan kuuleb.“ vms. Telefonikõnele vastamine väljenditega „Kuuldel“, „Jah!?“ („Daa!“), „Mis on?“, „Kes helistab?“ jms. ei mõju hästi. See jätab kõnele vastajast pigem külma, tõrjuva või koguni ülbe mulje.
Muidugi, igaüks teab ise paremini kuidas ta tahab telefonile vastata ja millist muljet jätta, aga selline on soovitus kui soovid mõjuda usaldusväärselt, sõbralikult ja abivalmilt. Need on ka reeglina omadused mida tööandjad hindavad (isegi kui nad ise ei pruugi alati kõige viisakamad olla 😊).

9. Ilmu tööintervjuule kui sind on sellele kutsutud! Või kui sa ei saa sellele mis iganes põhjusel tulla – sh juhul kui loobud ametikohale edasi kandideerimast - , teavita sellest esimesel võimalusel kutse saatajat! Soovitavalt kuni päev enne kohtumist meilitsi või ka telefonitsi ning kuni 12 tundi enne kohtumise algust mobiilitsi. Kui sa ei söanda helistada, saada vastavasisuline sõnum. Mobiilitsi kontakteerumine on seda olulisem, mida vähem aega on kokkulepitud kohtumise alguseni aega jäänud, kuivõrd sind töövestlusele ootajal ei pruugi siis enam meilidele juurdepääsu olla.
Nii kurb kui see ka pole, juhtub seda, et kandidaat ei ilmu kokkulepitud ajal kohtumisele, pole telefonitsi kättesaadav ega ole oma mitte tulemisest ka eelnevalt teavitanud ning saadab alles hiljem meili, teatades, et pole töökohast enam huvitatud.
Selliselt toimides ei loobunud sa mitte ainult kõnealusest töökohast vaid rikkusid oluliselt ka oma mainet usaldusväärse töötajana, ja mis veelgi tähtsam, inimesena. See omakorda tähendab, et kahjustasid oluliselt oma väljavaateid tulevikus konkreetse tööandja töökohtadele kandideerimisel ning vaevalt, et see tööandja sulle edasipidi ettepanekuid-tööpakkumisi saadab.

Tööintervjuul ja selleks ettevalmistumisel ma siinkohal pikemalt ei peatu. Ehk sellest lõigust põhjalikumalt edasipidi.

Siinses postituses toodud soovituste järgimine ei garanteeri soovitud töökoha saamist, küll aga kindlustab selle, et sind ei välistata põhjustel, millest oleksid saanud teadliku tegutsemisega hoiduda. See ongi käesoleva posituse eesmärk. 😊

Mõtestatut, kaalutud ja edukat kandideerimist!

Mis määrab töötaja tööga hakkamasaamise, rahulolu, edukuse ja töökohal püsimise?

Lühidalt, kui me vaatame seda töövõtja tasandil, väga palju erinevaid faktoreid alates isikuomadustest ning võimetest lõpetades spetsiifiliste teadmiste ja oskustega.
Tööga hakkamasaamist ei määra mitte niivõrd täpselt sama töö kogemus ja spetsiifilised erialased teadmised kui võime ja tahe konkreetset tööd teha. Võime kätkeb siinkohal nii tööülesande täitmiseks vajalikke elementaarseid baasteadmisi ja oskusi ning eeldusi nagu õpitahe ja -võime, mida omakorda toetab motivatsioon ja isiksulikud eeldused (koginitiivsed, füüsilised, vaimsed).
Seda fakti tõendab tõsiasi, et kõik me oleme midagi alustanud esimesest korrast ning mõnes asjas me loeme ennast tänaseks päris headeks või siis perspektiivikaiks sõltumata sellest, et meil varasem vastav kogemus puudus. Kogmus, ning sedamööda teadmised ja oskused, tulid ja täienesid töö käigus – konkreetsete ülesannete ja väljakutsetega silmitsi seistes ja neid ületades.

Töökohale valituksosutumist, koostöö toimivust ja töösuhte püsivust mõjutavad oluliselt aga nn pehmed kompetentsid ja väärtused alates päris elementaarsest asjadest nagu üldine viisakus, korrektsus ja teistest lugupidamine ning jätkuvad selliste isiksuslike aspektidega nagu:
persoonide sobivus ja klappivus värbava ja/või vahetu juhiga, n-ö ühel lainel olemine - st. subjektiivne mulje;

• paindlikkus töötingimuste (sh töö iseloom, tööaeg ja -rütm, töökeskkond, tasu jne.) muutumisele ja vajadusel vastutulemisele;
• üldine töömoraal, kohuse- ja vastutustunne, sihi- ja järjekindlus; 
• pühendumine ja tulemusele orienteeritus;
• õpivõime - tahe ja ka harjumus omandada tööks vajalikke uusi teadmisi ja oskusi ning neid järjepidevalt arendada;
• empaatiavõime ning kompromissivalmidus;
• loogiline ja/või loominguline mõtlemine.

Olenevalt ametikoha spetsiifikast ja tööülesannete keerukusest on vähemal või suuremal määral vajalikud ka konkreetsed erialased teadmised, oskused ja töökogemus, ehk erialane kompetents.
Uue töötaja värbamisel ja valikul kiputakse aga pahatihti ülemäära suurt rõhku pöörama töökogemusele kitsalt sarnases valdkonnas või lõigus, samastades selle töökohustuste täitmiseks vajalike teadmiste ja oskustega. See on valikute tegemiseks küll mugav alus, aga paraku tööandja väljavaateid - leida parim võimalik töötaja - piirav. Nii võidakse kergekäeliselt ellimineerida kandidaat, kes ei oma täpselt analoogse töölõigu töökogemust, küll on aga võimeline praktikas mõningase juhendamise ja suunamise (või ka lihtsalt aja jätmise) järgselt edukalt konkreetsed tööülesanded täitma ja kogemuste omandamise kaudu ka juba vastava töökogemusega kandidaate töökohale sisulise sobivuse ja produktiivsuse osas ületama. Rääkimata meeskonda sobivusest, koostöövõimest- ja valmidusest, kommunikatiivsusest jms., mis määrab töösuhte kestust ning osapoolte rahulolu rohkemgi kui erialane kompetents.

Seega, keskendu uue töötaja värbamisel ennekõike tema võimele vastavat tööd teha, tööks vajalikud teadmised ja oskused omandadada ning töötaja motivatsioonile ja suhtumisele töösse kui ka teistesse.

Eelneva põhjal võib jääda mulje, et jutustan evangeeliumi pealiskaudsusele ning triviaalsele meeldivusele üle asjatundlikkuse ja professionaalsuse. See ei ole nii. Vältimatu erialase kompetentsi määr (ehk siis teadmiste, oskuste, kogemuse ja suhtumise kompleksus) on suuresti kinni ametikoha spetsiifikas. Ehk erinevad tööd eeldavad teatud erialakompetentsi taset, mis peaks olemas olema juba tööle asudes. Probleem tekib siis kui värbamisel keskendutakse kitsale erialasele kompetentsile ennekõike konkreetse kogemuse osas üle sisulise vajaduse seda teha, ehk tõstes kitsa töölõigu kogemuse ette poole muudest tööga hakkamasaamist, töösuhte toimivust ja kestust määravatest teguritest ignoreerides ühtlasi ka tööturu realiteeti, ehk valikuvõimalusi.