2025 a sügiseste kohalike omavalitsuse volikogude (KOV) valimiste eel otsustasin end lõpuks paremini kurssi viia sellega kuidas kandidaadid valituks osutuvad, ehk mandaadid jagunevad.
Selle kohta, kuidas KOV volikogu lõpuks moodustub, on väärarusaamasid, mille küüsis ma ka ise tõtt öelda olin. Tuleb välja, et KOV valimissüsteem on loogilisem ja õiglasem kui ma olin arvanud, ehkki erinevatest vaatenurkadest kaaludes siiski tingimata mitte üdini õiglane.
Ei ole nii, et midagi sisulist määraks see mitmes number kandidaat oma valimisnimekirjas on, nagu ma, ilmselt sarnaselt paljudele teistele valijatele, olin arvanud.
Minu arust on kummaline just see, et valimiste eel pole ma kohanud poliitikuid või kandidaate või mõnd meediakanalit piisavalt selgelt selgitamas kuidas valimissüsteem ja KOV volikogu moodustamine toimib, ehkki selle mõistmine võiks suuresti mõjutada nii valimistel osalemist kui ka häälte andmist (näit. üksikkandidaadile vs valimisnimekirjale). Võib olla on taolist selgitustööd ka tehtud, aga kuna mulle pole seda silma-kõrva jäänud, siis on see ikkagi puudulik, et mitte öelda puuduv arvestades massiliste loosungliste valimisreklaamidega.
Võtan seda selgitustööd siinkohal siis ise teha, et seeläbi see ka mulle endale paremini meelde jääks :).
Minu arust on mõistlik alustada just lihtsatest resümeeringutest valimismehhanismi, häälte ja mandaatide jagunemise kohta, mis on järgmised:
- kandidaadi positsioon oma valmisnimekirjas (kas esimne või viimane), ehk kandidaadi number, ei oma volikogusse valituks saamise osas tähtsust;
- kogu valimispiirkonna häälte saak jaguneb vastavalt antud häältele valimisnimekirjade ja üksikkandidaatide vahel;
- igal valmispiirkonnal (omavalitsusüksusel) on ja kindel mandaatide arv tulenevalt piirkonna elanike arvust ja vastavalt lõpetava volikogu otsusele (vt. all viidatud Wikipedia artiklit "Kohaliku omavalitsuse volikogu");
- väikese elanike arvuga valimispiirkonna minimaalne mandaatide arv on 7. Mandaate peab olema paaritu arv;
- kogu piirkonna mandaadid jagunevad valimisnimekirjade vahel proportsionaalselt saadud häälte arvule;
- valimisnimekiri kogub hääli ja saab vastavalt mandaate kollektiivselt - st kõik hääled, sh ka isikumandaadi saanud kandidaatide omad, summeeritakse.
- valimisnimekirja siseselt lähevad mandaadid enim hääli saanud kandidaatidele nn D'Hondti metoodika alusel (vt. loe lähemalt allolevast lingist vastavast Wikipedia artiklist);
- isikumandaadiga saab volikokku kümnendikuga kogu piirkonna häälte arvust, sõltumata sellest, kas sellise saagi kogus üksikkandidaat või valmisnimekirja kuuluv kandidaat.
