Kohalike omavalituste volikogude valimiste mehhanism

2025 a sügiseste kohalike omavalitsuse volikogude (KOV) valimiste eel otsustasin end lõpuks paremini kurssi viia sellega kuidas kandidaadid valituks osutuvad, ehk mandaadid jagunevad. 

Selle kohta, kuidas KOV volikogu lõpuks moodustub, on väärarusaamasid, mille küüsis ma ka ise tõtt öelda olin. Tuleb välja, et KOV valimissüsteem on loogilisem ja õiglasem kui ma olin arvanud, ehkki erinevatest vaatenurkadest kaaludes siiski tingimata mitte üdini õiglane. 

Ei ole nii, et midagi sisulist määraks see mitmes number kandidaat oma valimisnimekirjas on, nagu ma, ilmselt sarnaselt paljudele teistele valijatele, olin arvanud. 

Minu arust on kummaline just see, et valimiste eel pole ma kohanud poliitikuid või kandidaate või mõnd meediakanalit piisavalt selgelt selgitamas kuidas valimissüsteem ja KOV volikogu moodustamine toimib, ehkki selle mõistmine võiks suuresti mõjutada nii valimistel osalemist kui ka häälte andmist (näit. üksikkandidaadile vs valimisnimekirjale). Võib olla on taolist selgitustööd ka tehtud, aga kuna mulle pole seda silma-kõrva jäänud, siis on see ikkagi puudulik, et mitte öelda puuduv arvestades massiliste loosungliste valimisreklaamidega. 

Võtan seda selgitustööd siinkohal siis ise teha, et seeläbi see ka mulle endale paremini meelde jääks :).

Minu arust on mõistlik alustada just lihtsatest resümeeringutest valimismehhanismi, häälte ja mandaatide jagunemise kohta, mis on järgmised: 

• kandidaadi positsioon oma valmisnimekirjas (kas esimne või viimane), ehk kandidaadi number, ei oma volikogusse valituks saamise osas tähtsust;
• kogu valimispiirkonna häälte saak jaguneb vastavalt antud häältele valimisnimekirjade ja üksikkandidaatide vahel; 
• igal valmispiirkonnal (omavalitsusüksusel) on ja kindel mandaatide arv tulenevalt piirkonna elanike arvust ja vastavalt lõpetava volikogu otsusele (vt. all viidatud Wikipedia artiklit "Kohaliku omavalitsuse volikogu");
• väikese elanike arvuga valimispiirkonna minimaalne mandaatide arv on 7. Mandaate peab olema paaritu arv;
• kogu piirkonna mandaadid jagunevad valimisnimekirjade vahel proportsionaalselt saadud häälte arvule;
• valimisnimekiri kogub hääli ja saab vastavalt mandaate kollektiivselt - st kõik hääled, sh ka isikumandaadi saanud kandidaatide omad, summeeritakse.
• valimisnimekirja siseselt lähevad mandaadid enim hääli saanud kandidaatidele nn D'Hondti metoodika alusel (vt. loe lähemalt allolevast lingist vastavast Wikipedia artiklist);
• isikumandaadiga saab volikokku kümnendikuga kogu piirkonna häälte arvust, sõltumata sellest, kas sellise saagi kogus üksikkandidaat või valmisnimekirja kuuluv kandidaat.

KOV valimissüsteemi küsitavused õigluse ja demokraatia aspektist

Ehkki hääled jaotuvad valimisliitude/-nimekirjade vahel prortsionaalselt ning mandaadid nimekirja siseselt vastavalt saadud häälte arvule, siis ennekõike just väiksemate omavalitsuse puhul, kus enamasti kandideerivad kohalikud inimesed, kerkib küsimus, kuivõrd õiglane see on, et volikogust võib välja jääda teises nimekirjas kandideerinud inimesest rohkem hääli saanud kandidaat kuivõrd tema nimekiri sai vähem hääli ja mandaate? 

Ennnekõike on kehtiv KOV valmissüsteem ebaõiglane ükskikkandidaatide suhtes, keda valimissüsteemi arvestades võib mõneti võtta ka kui protestiavaldusi süsteemi suthes. 

Üksikkandidaadi sisuliseks reaalseks võimaluseks volikokku pääseda on ületada lihtkvoot, ehk valmiskünnis milleks on 1/10 valimispiirkonna häältest. On küll ka paar erisust, aga pigem on need teoreetilist laadi. Näiteks, kui piirkonnas kandideerivad ainult üksikkandidaadid (st. mitte ühtegi valimisnimekirja ega parteid), siis saavad mandaadi enim hääli kogunud kandidaadid. Teine võimalus - kui pärast lihtkvoodi alusel saadud isikumandaate ja nimekirjade vahel D’Hondti meetodil jaotatud kohti on veel mandaate üle, siis antakse need ülejäänud kandidaatide seas enim hääli saanutele, mis võib hõlmata ka kvoodist allapoole jäänud üksikkandidaati.

Seega, resümeering on järgmine: 

Kui sa kandideerid KOV volikokku, siis alati on kasulikum olla mõnes valmisnimekirjas kui kandideerida üksinda. Nimekirjas kandideerides saad n-ö koondhäälte võimenduse ning kui kuulud enim hääli saanute hulka, pääsed volikokku D'Hondti metoodika alusel.

Kui sa valid KOV valimistel, siis anna oma hääl omale meelepärasele inimesele sõltumata sellest, kus ta oma valimisnimekirjas asub. Temale antud hääled ei lähe kellegi n-ö edasi, ehkki need täiendavad tema nimekirja häältesaaki ja lõppkokkuvõttes ka potentsiaaset mandaatide arvu, mis võivad volikokku aidata küll samas nimekirjast temast rohkem hääli saanud kandidaadi, aga toimivad samamoodi ka antud kandidaadi suhtes. 

Kes tahab täpsemalt sotti saada kuidas hääled ja mandaadid jagunevad, saab siit lingist avada seda näitlikkustava ja vastavaid valemeid sisaldava Google Sheet faili, mis koondab 4 virtuaalset valimisnimekirja ja paari ükskkandidaati. 

Alusinfo - ehk täiendavat lugemist:

2015 a KOV valimiste ametlik veebileht

Wikipedia artikkel: 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

Wikipedia artikkel: Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

Wikipedia artikkel: Kohaliku omavalitsuse volikogu

Wikipedia artikkel: Valimiskünnis

Wikipedia artikkel: D'Hondti meetod

Riigi Teataja: Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS)