Destillaator: 2014 hilissügiseseid ülesvõtteid

13 detsember 2014

2014 hilissügiseseid ülesvõtteid

Mõningaid klõpsatusi loodusest viimase paari-kolme kuu sees.

Septembrikuine metsatukk

Septembrikuine viljapõld

Jakobi koguduse kirik oktoobri hommikus

Hilissügisene perspektiiv

Tootsi-Lavassaare raudteetrass

Hundi jälg

Põdral maja metsa sees (kuskil)

Kaamos turbaväljadel

Tänapäevane kurb tegelikkus - riigimets vs eramets (tühermaa)

Novembrilõpu külm raiesmikul

Raiesmiku songermaa

7.detsember - paju arust kevad

Loodus jõulumeeleolus

Kohe näha kust poolt tuul valdavalt või tugevamalt puhub

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Minu aforismid

Ära punnita! Harmoneeru.
Meile annavad tööd ja toidavad teiste inimeste soovid ja vajadused.
Kõik on suhteline - ka suhtelisus.
Raha ei pidavat tegema õnnelikuks. Küll aga teeb selle puudumine õnnetuks.
Olevikku pole olemas. On vaid murdepunkt mineviku ja oleviku vahel. Samas eksisteerib just SEE praegu ja kestvalt.
Ole lahke endast rumalamate, vähem andekate ja vähem edukate vastu, sest tänu neile oled sina neist paremas seisus.
See, mida sa praegu mõtled ja teed ning see, kui palju sa seejuures mäletad olnut ja teed sellest õigeid järeldusi, määrab selle, mida sa mõtled ja teed ning mida sa saad teha ning omama tulevikus.
Õppimine, ehk uue omandamine eeldab teatud lapselikku meelt ja eelarvamustevabadust, ehkki kogemus meile viimaseid pidevalt pakub.
Sündmuse mõju tugevuse või ka fataalsuse määrab muutuse (liikumise) ulatus ajas.
Süües kasvab magu.
Vestluses ei ole midagi raskemat, kui esitada õigeid, tarku ja asjakohaseid küsimusi. Samas on just see konstruktiivse ja meeldiva vestluse alustala.
On see, mida usud.
Kartmine on kole asi.
Inimene ei avalda tõde või valetab, kui see on talle kasulik ning ta ei näe selles midagi ebaeetilist määral, et ta ei peaks seda tegema.
Sallivus on sallimatuse ema (kõige sallimine sünnitab sallimatust).
Miski ei ole hall. Kõik on mingil tasandil, mingis mõõtkavas, must-valge. Küsimus on vaid mustri suuruses, selles kui kaugelt seda vaadata ja kuivõrd fokusseeritud on pilk.
Ehmatuse eeltingimus on ootamatus (teadmatus).
Suured asjad koosnevad pisiasjadest.
Raha annab võimaluse ära anda osa oma elust – aeg ja energia, mis kulus selle teenimiseks.
Kõige suurem ja olulisem töö on eeltöö.
Tark jutt on valik õigeid (tabavaid) sõnu.
Ole ettevaatlik inimese suhtes, kes nõustub sinuga kõiges.
Inimene on oma mälestuste ja kogemuste vang.
Me vajame olla nõrgad ja kaitsetud nagu me vajame olla tugevad ja kaitstud.
Meeldimine ja hea mulje jätmine on oluline, sest kõik positsioonid antakse meile kellegi teise poolt.
Selleks, et oleks hea, tuleb läbida halb.
Elamine on nagu ujumine – kui sa ei liiguta, vajud põhja.
Õnnetus ei hüüdvat tulles. Võib olla alati mitte, küll aga räägib ta sageli enda tulekust. Iseasi, kas seda kuulda võetakse.
See, mis inimeses paistab puuduse või nõrkusena võib olla hoopis tema tugevus.
Inimese tugevus võib olla ühtlasi tema nõrkus, puudus või komistuskivi.
Inimene, kes sinuga meeldivalt ja kenasti suhtleb, ei ole sellepärast veel hea inimene.
Ei ole meile kellelegi elu tagatud.
Soojad torud ja radikad ei tähenda veel sooja tuba.
Liigagi sageli aetakse areng ja ambitsioonikus segi kasuahnuse ja enesekesksusega.
Tühjus annab olevale tähenduse.
Raske on läbikukkumist, mittehakkamasaamist või ootustele mittevastamist mitte isiklikult võtta.
Lõpetatud asi on märkimisväärne ainuüksi sellepärast, et see pole pooleli jäänud.
Me juhindume sellest mida me usume, ehk mida me valime uskuda. Valime uskuda aga tihtipeale selle, mida tahame, mis meile meeldib.
Vaielda on raske kui vastaspool ignoreerib tõsiasju, kaldub teema raamidest kõrvale või saboteerib sihipäraselt kõnealuses küsimuses selguse loomist, või...kui tal on õigus.
Teistest lugupidamine ja teiste austamine on eneseväärikuse alus.
Laps käib ringi oma maailm kaasas.
Laps elab omas maailmas, mis täiskasvanuks saades laguneb ja asendub illusioonideta reaalsusega.
Õigluse eest tuleb seista, õiglust taastada, luua ja kaitsta. Õigluse valitsedes asetub iga asi oma õigele kohale ja kõik toimib, nagu peab.
Kõige suuremat rõõmu, aga ka kurbust ja pettumust valmistavad meile kõige lähedasemad inimesed
Inimese üks universaalseid eesmärke elus on püüelda korrastatuse, selguse, kindlustatuse ja turvalisuse poole.
Arvestades, et sellel, kui sitasti võib minna, ei ole piire, läheb mul väga hästi.
Elu on ilus, ja ilu on väikestes asjades.
Püsi hetkes. Tule toime hetkes.
Kõige suuremat vastuseisu kohtad inimeste poolt.
Liiigagi sageli samastavad inimesed end oma positsiooni ja rolliga ning hindavad asju selle staatuse või rolli kasu vaatevinklist.
Advokaadi jaoks ei eksisteeri tõde ega vale, vaid võit või kaotus.
Muistend. Saatus kiusanud kõvasti üht meest. Mees polnd välja teinud.
Ära tee oma armastamist raskeks - ja sind armastatakse.
Austus ja lugupidamine on armastuse eeldused.
Elu paradoks on, et ei loe milline sa oled vaid, mis mulje sa jätad.
Ime on need haruldased head asjad, mis juhtuvad teistega.
Uskuja elu on lihtne kuniks usku jätkub.
Treenitu vari on lühike.
See, kui sulle keegi ei meeldi, ei anna veel õigust teda kiusata, represseerida, kohelda erinevalt sellest, mida enda suhtes oled valmis vastu võtma.
Hind on fiktsioon, pakkumine on psühholoogia.
Teistega arvestamine avaldub selles kuivõrd me võimaldame neil olla nad ise ja lasta neil otsustada oma ajakasutuse üle.
Inimeste, asjade, nähtuste ja sündmuste tähendus on ennekõike selline, mis sa ise neile annad.
Me kõik olema aja ohvrid.
Mida sa usud, sellele sa kinnituse saad.
Mõistlikkus ja põhjendatus ei karda avalikustamist.
Ühiskonna heaolu suurimateks pärssijateks ning arengu piduriks on ahned, kadedad, õelad ja kiuslikud inimesed.
Tõde ja avalikustamine, eriti koos, on tugevaim kilp ja vahedaim mõõk.
Mitte miski (peale kvanthüppe) ei ole silmapilkne/kohene. Viivitus on kõikjal ja kõiges.
Elu kui fenomen on väga elujõuline/visa asi.
Mõne inimese mittetundmise hea külg on see, et meil on temast parem mulje.
Iga väljaütlemine või repliik võib osutuda aforismiks kui selle autoriks on tuntud või rikas inimene.
Ma ei mõista kedagi hukka. Ma ei mõista üldse kedagi ega midagi.
Mõnedel on kalduvus karistada teist enda mitte õnnelikuna tundmise eest.
Armastus koos kiindumusega käib komplektis kannatuste, läbielamiste ja hingevaluga.
Ebaõnne paradoks: kõik, mida sul ei ole, sa ei saa. Kõik, mis sul on, sa kaotad.
Elu paradoks: sinna, kus on, tuleb juurde ja seal, kus on vähe, jääb veel vähemaks.
Ebaedu on kummaline nähtus – mõneti nagu pidalitõbi või muu ohtlik nakkushaigus. Sa pälvid halvakspanu ja eemaletõukamist ainuüksi sellepärast, et sul ei lähe hästi.
Iga kord kui sa suu rääkimiseks avad, lood sa võimaluse end lolliks teha.
Seaduslik varastamine ei ole olemuslikult õigem või parem kui ebaseaduslik varastamine.
Süsteem ja ühiskond, mis tsenseerib arvamusi ja hinnanguid ei ole terve.
Õigesti sõnastatud probleem on pool lahendust.
Teadjale ja oskajale on mistahes asi lihtne.
Igatsus on piinav ja rasket meelt tekitav. Aga kas selle puudumine on parem? Siis pole sisuliselt enam midagi – ei lootust ega usku, armastusest rääkimata. Inimeses peab olema igatsust, unistusi ja nende täitmise poole pürgimist.
Kui sa ei tee, ei pinguta, ei näe vaeva, ei pühendu, siis sa ei saavuta midagi. Kui sa seda aga teed, siis sa saavutad ja saad, aga sa ei teinud ega loonud seda ISE, vaid see ANTI sulle tänu sellele, et sa pingutasid, nägid vaeva ja pühendusid.
Ka kvaliteetsed kivid lendavad maanteekraavi.
Teiseks tulnu on võidu mõttes kaotaja.
Jäädakse viimaseks. Kõik teised kohad saavutatakse.
Armastust ei asenda miski.
....