Järg postitusele "R2 aastahiti valimine - Eesti lood"
R2 poolt aastahiti nominendiks seatud 100 välismaise loo (enam-vähem) ära kuulamise järgselt ka nendest väike omapoolne kokkuvõte-ülevaade ja eelistus.
Nagu R2 aastahiti Eesti lugude postituses sai mainitud avaldas välismaiste lugude list oluliselt vähem muljet kui Eesti oma. Väga palju oli minu maitsele ja kõrvale vabatahtlikult mitte lõpuni kuulatavaid lugusid valdavalt räpiskenest ja umpa-umpa stiilis jura, mida ma nimetan ka tivolimuusikaks kuivõrd olen sedalaadi muusikat kuulnud just lõbustusparkidest üürgamas. Kindel võib olla aga selles, et lõppeval aastal loodi ning esitati head ja väga head muusikat oluliselt rohkem kui nominentide list väljendab.
Ma ei tea, võib olla olen liiga vanakooli inimene, et mulle taoline kõvatava tekstiga räppimine, umpa-umpatamine ja tilu-lilutamine peale ei lähe. Seega, minu poolehoiu pälvisid pigem meloodilsema kõlaga palad. Minu jaoks peab muusika korda saatma midagi järgnevast: tõstma meeleolu, andma energiat, süvendama tundeid, mida ma tunda tahan (võib olla ka ajutiselt), tekitama vaimustust, aidata mõelda või tunda mingitel teemadel. Aga kindlasti mitte väsitama, tüütama või ärritama.
Siiski on hea, et R2 on välja pannud nominentide listid, sest minu häda on see, et kui ma peaks täiesti ise pakkuma, ei ole ma sugugi kindel, et teatav lugu ilmus just sel aastal, mitte näiteks eelmisel või üle-eelmisel vms.
Minu hinnangul olid selle aasta tähelepanuväärseimad tegijad välismaise pop- või levimuusikašanris (või kuidas seda oleks kõige õigem nimetada?) The 1975 (mis muide, on 2019 a Positivusfestivali üks peaesinejatest) ennekõike minimalistliku, aga kütkestava videoga populaarsust kogunud looga "Tootimetootimetootime", hitimeister Calvin Harris koostöös erinevate artistidega, eelkõige Dua Lipa ja Sam Smith'iga. Lisaks Calvin Harris loole "One Kiss" pean tugevaks aastahiti kandidaadiks ka Dua Lipa teist, Silk City'ga koostöös tehtud "Electricity"'it.
Listis on kahe looga sees ka lõppeva aasta Positivusfestival'il üles astunud elektroonilise popmuusika multiinstrumentalist Youngr.
Mulle on alati avaldanud muljet MNEK'i vokaal, kes on seekord nomineeritud looga "Tongue".
Positiivsena jäid kõrva veel sellised tegijad ja lood nagu: Childish Gambino - Feels Like Summer; Christine and the Queens - Girlfirend (samahästi võinuks listis sees olla ka "5 dols" või paljude teiste lugudega); DJ Koze - Pick Up; Drake (ft. Michel Jackson) - Don't Matter to Me ja Jade Bird'i - Uh Huh.
N-ö teistsugustest, tavapäraselt mulle mitte meelejärgi oleva skene lugudest tooksin välja Sofi Tukker'i Batshit'i.
Nimetatutega minu eelistused R2 nomineeritute listi osas ka piirduvad.
Listis oleks tahtnud näha ka Jessie Ware looga "Overtime" ja Charlotte Gainsbourg - “Sylvia Says”. Need ikka on justkui selle aasta tooted.
R2 poolt aastahiti nominendiks seatud 100 välismaise loo (enam-vähem) ära kuulamise järgselt ka nendest väike omapoolne kokkuvõte-ülevaade ja eelistus.
Nagu R2 aastahiti Eesti lugude postituses sai mainitud avaldas välismaiste lugude list oluliselt vähem muljet kui Eesti oma. Väga palju oli minu maitsele ja kõrvale vabatahtlikult mitte lõpuni kuulatavaid lugusid valdavalt räpiskenest ja umpa-umpa stiilis jura, mida ma nimetan ka tivolimuusikaks kuivõrd olen sedalaadi muusikat kuulnud just lõbustusparkidest üürgamas. Kindel võib olla aga selles, et lõppeval aastal loodi ning esitati head ja väga head muusikat oluliselt rohkem kui nominentide list väljendab.
Ma ei tea, võib olla olen liiga vanakooli inimene, et mulle taoline kõvatava tekstiga räppimine, umpa-umpatamine ja tilu-lilutamine peale ei lähe. Seega, minu poolehoiu pälvisid pigem meloodilsema kõlaga palad. Minu jaoks peab muusika korda saatma midagi järgnevast: tõstma meeleolu, andma energiat, süvendama tundeid, mida ma tunda tahan (võib olla ka ajutiselt), tekitama vaimustust, aidata mõelda või tunda mingitel teemadel. Aga kindlasti mitte väsitama, tüütama või ärritama.
Siiski on hea, et R2 on välja pannud nominentide listid, sest minu häda on see, et kui ma peaks täiesti ise pakkuma, ei ole ma sugugi kindel, et teatav lugu ilmus just sel aastal, mitte näiteks eelmisel või üle-eelmisel vms.
Minu hinnangul olid selle aasta tähelepanuväärseimad tegijad välismaise pop- või levimuusikašanris (või kuidas seda oleks kõige õigem nimetada?) The 1975 (mis muide, on 2019 a Positivusfestivali üks peaesinejatest) ennekõike minimalistliku, aga kütkestava videoga populaarsust kogunud looga "Tootimetootimetootime", hitimeister Calvin Harris koostöös erinevate artistidega, eelkõige Dua Lipa ja Sam Smith'iga. Lisaks Calvin Harris loole "One Kiss" pean tugevaks aastahiti kandidaadiks ka Dua Lipa teist, Silk City'ga koostöös tehtud "Electricity"'it.
Listis on kahe looga sees ka lõppeva aasta Positivusfestival'il üles astunud elektroonilise popmuusika multiinstrumentalist Youngr.
Mulle on alati avaldanud muljet MNEK'i vokaal, kes on seekord nomineeritud looga "Tongue".
Positiivsena jäid kõrva veel sellised tegijad ja lood nagu: Childish Gambino - Feels Like Summer; Christine and the Queens - Girlfirend (samahästi võinuks listis sees olla ka "5 dols" või paljude teiste lugudega); DJ Koze - Pick Up; Drake (ft. Michel Jackson) - Don't Matter to Me ja Jade Bird'i - Uh Huh.
N-ö teistsugustest, tavapäraselt mulle mitte meelejärgi oleva skene lugudest tooksin välja Sofi Tukker'i Batshit'i.
Nimetatutega minu eelistused R2 nomineeritute listi osas ka piirduvad.
Listis oleks tahtnud näha ka Jessie Ware looga "Overtime" ja Charlotte Gainsbourg - “Sylvia Says”. Need ikka on justkui selle aasta tooted.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar