R2 aastahiti valimine - välismaised lood

Järg postitusele "R2 aastahiti valimine - Eesti lood"

R2 poolt aastahiti nominendiks seatud 100 välismaise loo (enam-vähem) ära kuulamise järgselt ka nendest väike omapoolne kokkuvõte-ülevaade ja eelistus.

Nagu R2 aastahiti Eesti lugude postituses sai mainitud avaldas välismaiste lugude list oluliselt vähem muljet kui Eesti oma. Väga palju oli minu maitsele ja kõrvale vabatahtlikult mitte lõpuni kuulatavaid lugusid valdavalt räpiskenest ja umpa-umpa stiilis jura, mida ma nimetan ka tivolimuusikaks kuivõrd olen sedalaadi muusikat kuulnud just lõbustusparkidest üürgamas. Kindel võib olla aga selles, et lõppeval aastal loodi ning esitati head ja väga head muusikat oluliselt rohkem kui nominentide list väljendab.

Ma ei tea, võib olla olen liiga vanakooli inimene, et mulle taoline kõvatava tekstiga räppimine, umpa-umpatamine ja tilu-lilutamine peale ei lähe. Seega, minu poolehoiu pälvisid pigem meloodilsema kõlaga palad. Minu jaoks peab muusika korda saatma midagi järgnevast: tõstma meeleolu, andma energiat, süvendama tundeid, mida ma tunda tahan (võib olla ka ajutiselt), tekitama vaimustust, aidata mõelda või tunda mingitel teemadel. Aga kindlasti mitte väsitama, tüütama või ärritama.

Siiski on hea, et R2 on välja pannud nominentide listid, sest minu häda on see, et kui ma peaks täiesti ise pakkuma, ei ole ma sugugi kindel, et teatav lugu ilmus just sel aastal, mitte näiteks eelmisel või üle-eelmisel vms.
Minu hinnangul olid selle aasta tähelepanuväärseimad tegijad välismaise pop- või levimuusikašanris (või kuidas seda oleks kõige õigem nimetada?) The 1975 (mis muide, on 2019 a Positivusfestivali üks peaesinejatest) ennekõike minimalistliku, aga kütkestava videoga populaarsust kogunud looga "Tootimetootimetootime", hitimeister Calvin Harris koostöös erinevate artistidega, eelkõige Dua Lipa ja Sam Smith'iga. Lisaks Calvin Harris loole "One Kiss" pean tugevaks aastahiti kandidaadiks ka Dua Lipa teist, Silk City'ga koostöös tehtud "Electricity"'it.




Listis on kahe looga sees ka lõppeva aasta Positivusfestival'il üles astunud elektroonilise popmuusika multiinstrumentalist Youngr. 
Mulle on alati avaldanud muljet MNEK'i vokaal, kes on seekord nomineeritud looga "Tongue".


Positiivsena jäid kõrva veel sellised tegijad ja lood nagu: Childish Gambino - Feels Like Summer; Christine and the Queens - Girlfirend (samahästi võinuks listis sees olla ka "5 dols" või paljude teiste lugudega); DJ Koze - Pick Up; Drake (ft. Michel Jackson) - Don't Matter to Me ja Jade Bird'i - Uh Huh.


N-ö teistsugustest, tavapäraselt mulle mitte meelejärgi oleva skene lugudest tooksin välja Sofi Tukker'i Batshit'i.

Nimetatutega minu eelistused R2 nomineeritute listi osas ka piirduvad.

Listis oleks tahtnud näha ka Jessie Ware looga "Overtime" ja Charlotte Gainsbourg - “Sylvia Says”. Need ikka on justkui selle aasta tooted. 

Hea disain

(jätkuna ja täienduseks postitusele „Halb disain“)

Ehkki puudulikult või häirimisega oma ülesannet täitvad asjad kipuvad teravamalt silma ja jalgu jääma, ei piirdu meid ümbritsev vaid halvasti disainitud asjadega.
Tegelikult on meie ümber väga palju hea ja väga hea disainiga asju, mida me sellisena enam ei käsitlegi kuivõrd need on oma olemasolu ja toimivusega muutunud iseenesest mõistetavaks.
Me ei taju selliseid esemeid ja tooteid enam tähelepanuväärse, silmatorkava, vaimustust pakkuva või millegi erilisena. Peame seda normaalseks, ise-enesestmõistetavaks. Näiteks klassikalised tooted nagu tass, vaas, toop, tool, taburett, laud ja väga-väga paljud muud esemed, mis võivad olla küll nii-ja-naasugused, aga oma põhiolemuselt on suurepärased esemed.
Küllap see peabki nii olema... et see ongi asjade loomulik käik ja areng. Mis täna on haruldane, hea ja koguni geniaalne on homme ise-enesest mõistetav, vastavate toodete n-ö baasstandard.

Seonduvalt eelmise postituse halva disaini definitsiooniga on minu hinnangul hea disain see, mis ennekõike toetab asja/toote otstarbekohast mugavat ja kestvat kasutamist ning on kvaliteetne. Väga hea disain on selline, mis lisaks funktsionaalsele aspektile on esteetilisest vaatevinklist (vorm, kuju, väline kujundus) originaalne ja naudingut pakkuv. 

Nagu halva disaini puhul, ei piirdu hea disain kolmemõõtmeliste asjadega vaid hõlmab ka tarkvaralahendusi, hooneid, ruume ja ka teenuseid.

Hea disaini näited (nimestik on jooksvas täiendamises)

Plekk-purk 

Jah täiesti tavaline karastusjoogi, õlle taara plekkpurk alastes 0,33 liitrist kuni pindini. Eestis pole plekktaara kuigi kaua käibel olnud (ehk umbes 25 aastat), aga olema sellega nii harjunud nagu igapäevase ja tavalise asjaga. Kui aga seda lähemalt analüüsida, on plekkpurgi geniaalsus imetlustvääriv.

Tassi joogi magustamiseks doseeritud pakendatud suhkur

Seda nii tükksuhkruna, aga minule on veelgi enam imetlust avaldanud tavalise terasuhkru pakendid, mis võivad olenevalt välisest kujundusest olla nii reklaamiesemed kui kanda mõnd muud, näiteks harivat, sõnumit. Näiteks selliselt pakendatud suhkur, läbi mille me saame teada, et esimene eestikeelne raamat trükiti 1525. aastal. (The first book containing a text in Estonian was published in 1525.)

Keeratava korgiga fooliumpakend

Tavaliselt on sellistes pakendatud toiduainetest ketšup ja kondenspiim. Kodukeemia osas vedelseep vms. Väga mugav kasutada võimaldades pakendi ka hästi tühjaks teha ning on prügi mõttes suhteliselt minimalistlik.