Nõuanded mootorratturile tagumikus sõitmise probleemiga toimetulekuks

Arvestades motohooaja algamisega, vaatamata jahedale kevadele, teen postituse kuskilt loetud ja kõrvataha pandud nõuannete baasil selle kohta, kuidas tulle toime sinu taga liiga lähedal sõitva autojuhiga.

1. Kontrolli oma sõidukiirust - st. kas see ei ole üldisest liiklusvoost väiksem. Kui nii, siis tõsta kiirus üldise liiklusvooga samaks. Kui kiirem sõit aga valmistab ebamugavust/ei tunne end kindlalt, vali võimalusel alternatiivne rahulikuma liiklusega teekond.

2. Lase sabassõitja mööda! Lülita aegsasti sisse suunatuli ja tõmba tee serva. Kui vaja, vähenda ka veidi kiirust - aga tee seda sujuvalt. Vähegi normaalne kiirustaja peaks selle võimaluse ära kasutama ja sinust mööduma. Nüüd saad jätkata oma teekonda sulle sobiva kiirusega.

3. Kui tagumikus sõitmise põhjustab üldine tihe liiklusvoog, hoidu ise ees sõitval sõidukil liiga lähedal sõitmist. Aeglusta ühtlaselt ja lase eessõitjaga mõõdukas-mõistlik vahe sisse andmaks endale ja sinu tagamikus sõitjale regeerimisdistants. Vajadusel saad siis sujuvamalt pidurdada vältimaks tagant otsasõitu tagumikussõitja poolt.

4. Anna oma kavatustest aegsasti märku! Vilguta paar-kolm korda pidurituld ilma liikumiskiirust muutmata. Näiteks kuni piduri haardumiseni jalgpidurit kasutades. See peaks andma tagasõitjale piisava hoiatuse pikivahe suurendamise vajadusest.  Manöövritest teavitamiseks lülita suund sisse vähemalt 3 sekundit enne manöövri alustamist nagu Liiklusseadus ette näeb. Ja ära piirdu vaid ühe suunatulede vilgutusega!

5. Positsioneeri end teel nii, et sa ise näed mis eespool toimub ning tagasõitja saaks vajadusel sulle otsasõitu vältida. Tavaliselt siis sõiduraja paremas või vasakpoolses servas. Foori taga või tee andmiseks peatumiseks vähenda kiirust sujuvalt ning jälgi ka peeglist, et tagasõitja on liikumiskiiruse muutust märganud.

6. Säilita närvi! See on ehk kõige kriitilisem omadus. Ehkki mölakad juhid võivad su proovile panna, ära lase sellel enda tervist ja elu ohtu seada.

Turvalist ja mõnusat liiklemist! 

COVID-19 kriisipiirangutest väljumine

Juba mõnda aega on olnud plaan panna kirja oma mõtted nn uue koroonaviiruse epideemiaga seoses, aga nagu ikka, on jäänud see valdavalt viitsimatuse taha. Alustan asjaga ajalises vaates siis nüüd n-ö koroonaepideemia kriisi keskelt (loodetavasti siiski pigem nii, kui et see on veel algusjärgus) ning panen kirja oma mõtted kriisiolukorrast väljumise kohta, millest on nädal rohkem kui kuu tagasi Eestis eriolukorra väljakuulutamisest (12.märtsil 2020) alates ühe sagedamini rääkima hakatud, ehkki SARS-COV-2 viirusesse nakatunute hulk Eestis on jõudnud tänaseks ca 1550 inimeseni (sh tänaseks tervenenud), haiglaravil on ca 130 inimest kellest ca 10 nn juhitaval hingamisel ning haiguse tõttu siit ilmast lahkunud kokku 40 inimest.
Viimased kaks päeva on uusi koroonapositiivseid lisandunud küll keskmisest vähem (üleeile 16, eile 7 - link vastavale Postimehe uudisele), aga see on veel liiga lühike periood saamaks aimu haigestumise dünaamikast - st. kas haigestumiste tipp on n-ö ületatud või see kasvab ikkagi sama jõudsalt edasi. Samas, maailmas võtab pandeemia üha laiemaid mõõtmeid ning kui kriisimeetmeid liiga uljalt lõdvendada ning inimeste endi suhtumine muutub kergekäelisemaks, võib haigus suuremalt kui varem tagasi tulla.
Väga hea ja igakülgse ülevaate saab nii ülemaailmselt kui riikide lõikes siit COVID-19 pandemic dashboard.

Praktiliselt kõik alltoodud punktid on aktuaalsed ka kriisiolukorra jätkudes.

1) Karantiini ja liikumispiirangute leevendamise eelduseks peab olema ennekõike pidev viiruspositiivsete ning haiglaravi vajavate inimeste arvu vähenemine viimase kahe nädala lõikes. Seejuures peaksid olema tagatud järgmiste punktide täitmine.

2) Viiruse testimise ulatuslik laiendamine, sh selle tegemine kõigile sümptomitega inimestele, kõigile nn eesliini töötajatele (politsei, med- ja hooldustöötajad, müüjad, transporditöölised, kullerid jms), aga ka kõigile soovijatele sõltumata nende hetke tervislikust seisust ja enesetundest.

3) Kõigi riiki saabunute (kas n-ö uute inimeste või ka nende näol, kes on käinud pikemal kui ööpäevasel töölähetusel) testimine ning nende piiril (selle tarbeks riigis asuvas hoones - motell, hotell vms) karantiinis hoidmine kuni testitulemuse selgumiseni. Nende osas, kel tuvastatakse viirus, kodusesse karantiini suunamine kuni tervenemiseni või tervisliku seisu halvenemisel hospidaliseerimine.

4) Nakatunute ja haigestunute senisest rangem ja kindlam karantiini tagamine, et ükski viiruspositiivne ega tema leibkondne ei liiguks ringi kohtades, kus tavapäraselt käiakse (n poed jms asutused). Lubatud oleks oma eramu hoovis või ka looduses inimtühjal alal liikumine kui seal käimine ei eelda kokkupuutumist teiste inimestega. Selle monitoorimine võib aga eeldada  elektroonilise järelvalve rakendamist.

5) Kõigile haigestunutele operatiivse, asjakohase ning katva ravi ja igakülgse abi (sh toidu ja ravimitega varustamise) tagamine riigi või omavalitsuse tasandil.

6) Kuni spetsiaalse SARS-COV-2 ravimi kasutusele tulemiseni ravi tagamine positiivseid tulemusi andnud ravimitega nagu Remdesivir ja hydroxychloroquine.

7) Ühiskondlikus ruumis hajusa liikumise, ehk 2 + 2 reeglist tõhusama kinnipidamise tagamine, sh vajadusel rangemate distsiplineerivate võtete rakendamine.

8) Kõigile inimestele ja mittetulundusühingutele (sh KÜ-d jms) tasuta või mõistliku hinnaga viirust neutraliseerivate desinfitseerimisvahendite ja isikukaitsevahendid (ennekõike maskid) kättesaadavuse tagamine.

9) Ühiskondlike ruumide (terminaalid, kauplused, postkontorid jne), vahendite ja -transpordi regulaarne ja põhjalik desinfitseerimine kuni epideemia lõppemiseni, ehk viiruse likvideerimiseni.

Pandeemiapiirangute täieliku likvideerimise eelduseks on järgmised 2 kuni 4 punkti:

a) ülemaailmse viiruse leviku ja haigestumise dünaamika pöördumine kahanemisele;
b) mõistlik, ehk hallatav viiruspositiivsete ja ambulatoorsel ravil olevate inimeste hulk riigis;
c) tõhusa spetsiaalse COVID-19 ravimi olemasolu ja kättesaadavus, mida 

d) võib täiendada spetsiaalse vaktsiini olemasolu ja sellega kõigi riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine.

Kõige olulisem on tõhusa ravimi olemasolu ja kättesaadavus ning teiseks toimiva vaktsiini olemasolu, mis võtaks maha ka inimeste hirmud peale piirangute lõpetamist.