Kuidas puutetundliku ekraaniga süleril ekraani puutetundlikkus välja lülitada?

Selline kohmaka pealkirjaga teema, aga kuivõrd sellel puudub lühem terminoloogia, siis tuleb sellega leppida. 

Kui sa juhtud omama puutetundliku ekraaniga sülearvutit (näit. HP Spectre x360 vms) - mis on teatud tegevusteks väga mõnus ja praktiline funktsionaalsus - siis täiesti võimalik, et oled soovinud teatud olukordades selle puutetundlikkuse (st näpuga liigutamise, valikute tegemise jms) välja lülitada. Eriti vajalik on see olukorras, kui on tarvis ekraanilt teistele midagi näidata, aga sa ei soovi, et seal kellegi juhuslikust puutest midagi vussi läheks. 

Võib ju arvata, et noh, mis seal ikka keerulist saab olla, et ju see kuskilt Windows'i sätetest, ehk täpsemalt ekraani või puuteplaadi seadete alt või siis arvutitootja enda mingist liidesest käib. Aga võta näpust, viidatud kohtadest sa sellist võimalust ei leia! 

Sestap see väike juhend siin, mis on tehtud küll konkreetse seadme, eelviidatud HP Spectre x360 põhjal. Teiste tootjate mudelitel võivad need viidatud kohad olla pisut teistsuguste nimetustega, aga põhimõtte poolest on asi ikka sama. 

Seega, puutetundlikkuse välja lülitamiseks:

1. ava kõigepealt oma arvuti seadmehaldur (ingl. Device Manager) - see, läbi Windows'i versioonide enam-vähem sama graafilise kujutisega keskkond/aken, mis hõlmab infot su arvuti kõikidest komponentidest. Kõige lihtsam viis kirjutada "seadmehaldur" Start menüüst avaneva akna otsinguribale. 

2. Seadmehalduri avanenud aknas leia jaotus "Inimliidese seadmed" (ingl. Human Interface Devices) klõpsa see lahti ning leia nimetus, mis võiks kõige paremini või otsesemalt viidata ekraani puutetundlikkuse juhtimisele. Antud näite puhul siis ELAN EzTouchFilter. 

3. Konkreetse seadme/funktsionaalsuse seadistuste muutmiseks topelklõpsa selle nimetusele. Avaneb uus sakkidega aken. Avaleht kirjeldab antud seadme hetke staatust, ehk paiknemist süsteemis ja hetke olekut (a la "töötab korralikult" vms). Ava teine vahekaart "Draiver". Sealt leiad muuhulgas nupu "Keela seade" (ingl. ilmselt midagi sellist nagu Disable Device). Kliki sellele ning kui arvuti küsib, kas oled kindel jne, siis kinnita vastavad valikud OK-ga. 

Puutetundlikkuse saad tagasi sama rida uuesti läbi tehes ning klikkides Seadmehalduri konkreetse seadme aknas Draiveri lehel valikut/nuppu "Aktiveeri seade" (ingl. Enable Device) ning kinnita järgnevad valikud kui need ilmuvad.  

Iseenesest on see kummaline, et tänasel päeval, mis mitte väga ammusest minevikust vaadatuna on kauge ulmeline tulevik (2024 a ikkagi), puudub turgu valitseval operatsioonisüsteemil mugav ja käepärane võimalus ekraani puutetundlikkuse lihtsaks välja- ja sisselülitamiseks. Seniks kuni sellist mugavat võimalust pole, on hea teada, et on siiski olemas selline "puine" alternatiiv. :)

Kas katusemeistrid on idioodid?

Küsimuse püstitus võib olla tiba terav, aga see on mulle ammu-ammu silma jäänud ja küsimusi tekitanud teema, mida ei ole suvatsenud-viitsinud seni kirja panna. Teeb selle siis nüüd vastu uut talve ära. 

Mingi aeg, ehk ca paarkümmend või veidi enam aastat tagasi läks suurema hooga lahti üsna usin eramute ja muude hoonete katuste renoveerimiste-uuendamiste laine. Ilmselt oli selle põhjuseks nii inimeste elatustaseme tõus, ehk varasemast paremad materiaalsed võimalused kui ka ulatuslikum erinevate katusekattematerjalide pakkumine ja kättesaadavus ning katuseehitusfirmade esiletõus. 

Täiesti loomulik, et need, kes said, võtsid ette vana katuse väljavahetamise uue vastu. Kes ei tahaks siis oma majale uut katust? 

Kui katuse uue materjaliga - olgu selleks kivi või plekk või ka miski muu - katmine on igati mõistlik ja loogiline, siis kummalise lisanähtusena või kaasaandena said paljud katused juurde muid artribuute, nagu lumetõkked (või kuidas iganes neid nimetatakse) jms, mille otstarbekus on pahatihti rohkem kui küsitav. Või… kui nüüd filosoofilisemalt läheneda, siis oleneb otstarbest muidugi. Kui eesmärgiks on kellegi vigastamine (või tapmine), siis on asjal muidugi mõte sees, aga vaevalt, et need atribuudid algselt päris seda eesmärki kannavad. Pigem on ühelt poolt tegemist sooviga saada rohkem raha ning teiselt poolt naiivsuse või teadmatusega, et mitte öelda vajakajäämisega loogilises mõtlemises. 

Või mille muuga seletada tõsiasja, kus libeda pinnaga plekist viilkatusele on ukseava kohale paigaldatud nn lumetõke, mis tagab kenasti selle, et lumi sadamise käigus sealt mitte jooksvalt kenasti maha ei libise vaid jääb raskust ja kõvadust koguma, et siis kriitilise massi saavutamisel lumetõkke konstruktsiooniline tugevus ületada ja alla prantsatada. Mille tulemuseks võib vabalt olla see, et parajasti hoonesse siseneja või sellest väljuja selle kamaka endale kaela saab. 

Paraku just seda, et lumi jooksvalt katuselt maha ei pudene, vaid seal kogunedes kõvaks ja raskeks muutuks, need nn tõkked just teevadki. Parajad tervise ja elude ohustajad. Sellest, kui raskeks võib katusel olev lumi muutuda, saab lugeda mu varasemast selle teemalisest postitusest. 

Probleemi illustreerimiseks ka mõned näited elust.

Lumi ja jää kriitilist massi kogumas.

"Lumekoguja" toimib.

Kui tahad lund säilitada kogu katusel, lase kogu servale panna tõke. :D

Lumi kogumas kõvadust ja valimas õiget hetke alla prantsatamiseks.

Ilma tõketeta suhteliselt laugelt katuselt valgub ka vähene lumi maha.

Kuskil oli mul neid probleemi olemust hästi näitlikustavaid pilte veel. Seega galerii võib täieneda. :)

Selline toode peaks keelatud olema

Ilmselt eksisteerib rida tooteid ja asju, mida ei tohiks müüa või mis võiksid üldse olemata olla. Konkreetsel juhul ajendas mind klaviatuuri haarama sellised pealtnäha lihtsad ja süütud asjakesed nagu ventiilikorgid. Täpsemalt alumiiniumist ventiilikübarad. 

Motoristid teavad ju neid küll - need, mis ventiilide otsa keeratakse - mitte selleks, et õhk rehvist välja ei tuleks vaid selleks, et mustus ja sodi ventiilikanalisse ei satuks. 

Probleemi olemus ei seisne nendes iseeneses või nende funktsioonis vaid justnimelt materjalis. Alumiiniumi pluss on kergus mistap nad väikese korgi funktsiooni täites suhestuvalt raske ratta tasakaalu ilmselt ei mõjuta. Aga sellel materjalil on omadus kergesti oksüdeeruda ning reageerida ka teiste metallide ja ühenditega, mis oksüdeerumist ja täiendava jama kuhjumist pinnale kiirendavad. 

Ma ei mäleta kust ma need sain - lebasid mul pakendis sahtlis - , aga sügisese rehvivahetuse järgselt otsustasin nad talverehvide ventiilidele peale kruvida. 

Nüüd, ca kuu peale rehvivahetust, otsustasin rehvide rõhku kontrollida ning vajadusel veidi rõhku lisada kuivõrd üks rehv tundus rohkem lössi vajunud olema. Tavaline mõne minutiline operatsioon osutus aga parajaks katsumuseks ja tund kestnud närvide proovilepanekuks kuivõrd needsamad toredad faking jullad olid võtnud nõuks ventiilidega ühe terviku moodustada. 

Tavapärane sõrmedega ventiilikübara maha keeramine osutus lootusetuks ja põhjus polnud siin külmas ilmas ning nende kinni külmumises kuivõrd tegemist oli juba teist päeva plusskraadidega sula ilmaga. Lisaks sai igaks juhuks soojendatud neid ka tiku- ja küünlaleegiga. 

Lõpuks võtsin kasutusele käejõudu võimendavad vahendid - näpitstangid ning 10mm võtme kuivõrd õnneks oli jullade disainer neile sobiva kuukandilise välimuse andnud, nii, et neile sai võtmega kenasti jõudu rakendada. See kõik ei tahtnud aga ikkagi soovitud tulemust toota kuivõrd ventiilid andsid järele oma pesas ja pehmemas, ehk kummi, osas. 

Kartsin, et neetud ventiilikübarad jäävadki lahti saamata ja vähemalt selleks päevaks autosõit tegemata. Olin tänulik küll selle eest, et selline asi toimus kodus mitte kuskil bensiinijaamas või, veelgi hullem,  külmas ja koerailmaga pimedas maantee pervel. 

Meenutasin, et tuttav-sõber autotehnik/rehvivahetaja hoiatas mind nende alumiiniumist kübarate kombe osas ventiilide külge oksüdeeruda, aga võtsin seda hoiatust siis kübekese soolaga nagu meile eeskujuks olevates riikides tavatsetakse öelda. Mitte, et ma poleks uskunud, et nad võivad oksüdeeruda ning nende lahti keeramine võib kunagi raskendatud olla, aga ma ei osanud arvata, et see oksüdeerumine võib kiire ning nende kinni kiilumine nii kapitaalne olla. Mõtlesin, et küll ma ükskord panen sinna mingit määret ka vahele. 

Mulle näis, et siin ei ole muud võimalust kui need kuradi miniatuursed gremlinid mingi relaka moodi asjaga lahti/pooleks lõigata. Seda riistapuud mul aga käepärast ei olnud ning pooltühjana näiva rehviga ei söandanud ka kuhugi rehvitöökotta teekonda ette võtma hakata. Sestap suurendasin riske näpitstangide ja mutrivõtmega opereerimisel piirini, kus paistis, et võin ventiilid päris ära lõhkuda. Õnneks andsid need alumiinimust "karistuskapslid" (võib vist nii öelda, kui oled nii rumal, et ei võta spetsialisti nõu piisavalt tõsiselt) toorele jõule lõpuks siiski järele. Tänasin J tähega algavaid tegelasi ning asendasin suure vaeva ja närvikuluga eemaldatud alumiiniumist põrgulised tagasihoidlike lollikindlate plastikust mütsikestega. 

Tagantjärele targana mõtlen, milleks selliseid asju üldse sellisest reaktiivsest materjalist, mis on aldis kinni jääma, tehakse? Kas nende väljamõtleja-valmistaja on niivõrd ebakompetentne, et ta seda ei tea või on tõenäolisest probleemist küll teadlik, aga kokkuvõttes nii ignorantne või nahhaalne, et teda kliendi sellised katsumused ei huvita? 

Kokkuvõttes väike aga vajalik elu õppetund - isegi väike pealtnäha tähtsusetu julla võib su päeva (või ka elu) kapitaalselt peenrasse keerata kui sa ei võta asjatundja hoiatusi piisava tõsidusega või oled lihtsalt loll. 

Antud juhtumil läks mul isegi hästi kuivõrd võimalikud traagilisemad stsenaariumid jäid realiseerumata. Aga kui selline jama juhtub tõepoolest kuskil nn karuperses või rõvedate ilmaolude juures maanteel, võib olukord olla naljast kaugel. 

COVID-19 haigestumise kasvu tagamaad

Suvel 2020, peale kevadist koroonaviiruse Eestisse jõudmise ja epideemia puhkemise järgset nakatumuse langust, hakkas ühiskonnas vaikselt siginema optimism viiruse taandumisest, ehkki tervishoiuspetsialistid eesotsas teadusnõukojaga hoiatasid sügisel saabuvast II lainest. Ja õigesti ennustati. 

Kui nüüd mõelda, siis miks ei oleks pidanud nakkus veelgi suurema hoo ja ulatusega tagasi tulema kuivõrd mingeid sisulisi muutusi viiruse seljatamiseks ju polnud areenile ilmunud ning teisalt oli viiruse leviku lävendit madaldanud rahva frustratsioon, piirangutest väsimine kui ka trots ja puhas lollus. 

Eri eluvaldkondi vaadeldes tasub tähele panna millal on õnnetused kasvanud, ohvrite arv tõusnud või muud kahjud suurenenud. Vastus: enamasti oodatava positiivse pöörde eel või vahetult selle järel. Siis, kui on antud liigselt voli optimismile või vabamalt võtmisele. 

Väidetavalt kipuvad õnnetused alpinistidega juhtuma pigem mäest laskumisel kui tõusul. Fataalsete tagajärgedega õnnetusi on tihipeale põhjustanud just vilunud piloodid. Pahatihti sureb raskete kehavigastustega patsient siis kui ta on juba arstide järelevalve all ja n-ö stabiliseeritud; ohvrite arv on üles hüpanud sõja või sõjalise konflikti viimastel päevadel; nakkushaiguse ohvrite arv kasvab vahetult vaktsiini väljatöötamise järgselt. 

Miks see nii on? Väga loogilistel seletatavatel põhjustel.

Mägironija puhul toimub laskumine kumuleerunud väsimuse ja võimalik, et ka mäetipu vallutamise eufooria foonil, ehk vähenenud valvsuse tingimustes. Enam ei ole justkui vaja nii palju pingutada kui tipu vallutamisel.   

Sõja puhul üritavad pooled, ehk enamasti üks, sõjaliselt tugevam pool, teise territooriumit hõivates, vastase sõjajõudu ja elavjõudu hävitades saavutada maksimumi enne rahulepingu sõlmimist. Teisalt uinutab tsiviilelanikkonda ning muudab neid hooletumaks uudised peatselt sõlmitavast rahust jne. 

Kokkuvõtvalt mängivad tulemuste halvenemises rolli järgmised faktorid:

Välised, sh vastaspoolest tulenevad:

• põhjuslike tegurite jätkumine;
• tegelike olude samaks jäämine või halvenemine;
• vastase sihipärane kahjutegevus - paremate tingimuste püüdlus.

N-ö isiksuse kesksed:

• põhjendamatu optimism kohese positiivse muutuse osas;
• ülepaisutatud enesekindlus;
• tõsiasjade ja riskide alahindamine;
• ettevaatuse ja valvsuse vähenemine;
• väsimus, tüdimus, frustratsioon.

Seega, tasub olla mõistlik, näha laiemat pilti, tahta ja osata sellest õppida ning seda ka elus rakendada. Mitte lasta end n-ö lõdvaks enne sisuliste tegurite vahetumist, ehk tasub juhinduda ütlusest "miski ei ole möödas seni kuni kõik on möödas" või siis: põhiline, määrav tegur/asjaolu on muutunud ja jõustunud.

Põhilised vead töökuulutustes

Käesolevas postituses käsitlen pisut põhilisi puudusi ja vajakajäämisi töökuulutustes. Töökuulutustes, mis määravad selle kui paljudele täitmist vajav töökoht huvi pakub, ehk mõju kandideerijate arvule ja kvaliteedile. 

Põhilisteks puudusteks töökuulutustes on: 

• tööandja organisatsiooni/ettevõtte lühitutvususe puudumine; 
• liiga üldine tööülesannete kirjeldus või selle puudumine sootuks;
• sobivale kandidaadile esitatavate kriteeriumite ülepaisutus, ehk liiga pikk nimekiri nõuetest ja ka liiga kõrged ootused;
• puudub info töötasu ja selle kujunemise aluste kohta;
• puudub kontakt kellelt töö kohta täpsemalt infot küsida - kui selline kontakt on aga toodud, on oluline, et see kas sisuliselt toimiks, ehk antud kontaktidel vastataks;
• lubadus kontakteeruda vaid sobilike kandidaatidega.

Mida vähemtuntud on tööandja, seda olulisemad on töökuulutuse korrektsus ja kvaliteet! 

Igast toodud punktist järgnevalt ka selgitavalt. 

Tööandja lühitutvustus 

võib mõnele tööandjale ehk tunduda tüütu ja mõttetu ilukirjandusliku aktina, et mis me seal ikka plärame ja ilukõneleme, meil on ju vaja kõigest koristajat või lammutustöölist vms. Või, et me oleme ju ehitusfirma, mis siin veel siis pikemalt seletada; või, et meil on ju veebileht olemas, kes tahab vaatab sealt ise – ehk piisab vaid ka lingist veebile. Aga on! Isegi nii „tühine“ info, et millal ettevõte loodi, mis kapitaliga see toimetab, millises valdkonnas ja täpsemalt millega tegeleb; kui paljudele inimestele tööd annab jms loob potentsiaalses töövõtjas ettekujutuse tööandjast ning annab talle täiendava aluse oma kandideerimisotsuse langetamiseks. 

See, et ettevõte võib olla loodi mõni kuu tagasi ja justkui ei ole midagi välja tuua, on pigem ettekääne. Oleneb kuivõrd tööandja oma ettevõtmisest ise hoolib ja innustub. Alati saab ju välja tuua eesmärgi kuhu tahetakse jõuda, ehk mida saavutada või visiooni, milleks ettevõte on ellu kutsutud ja millist probleemi ta lahendama asub; millistest põhimõtetest ettevõte oma tegevuses juhindub; millised inimesed on ettevõttesse ennekõike oodatud jne. See kõik peegeldab ettevõtja huvi ja hoolimist, mis ei jää lugejal märkamata. 

Tööülesannete kirjeldus

Pahatihti kohtab kuulutusi, milles on töökohustuste osas ära toodud vaid üks-kaks tööülesannet, teinekord isegi mitte seda! Tööandja on leidnud, et ametinimetus, näiteks koristaja, on selleks juba piisav ja kõikeütlev. Aga ei ole! Koristada võib väga erinevaid objekte, väga erinevate vahenditega, regulaarsusega jne. Seega, tuleks välja tuua võimalikult konkreetselt, mida on vaja teha/koristada (näit. põrandad, lauad, mööbli tasapinnad, pehme mööbel, vaipkatted) ja võib olla ka, kui sageli. 

Tööst täpsema ülevaate andmine aitab huvilisel otsustada kuivõrd ta antud tööga hakkama saaks ning see vastab tema ootustele ja soovidele. 

Tööülesannete kirjeldus on töökuulutuse üks olulisemaid osi, kui mitte kõige olulisem.   

Nõudmised kandidaadile

Nõudmiste väljatoomisel tuleks juhinduda põhimõttest - nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Loomulikult tahaks me tööle saada ideaalse töötaja, aga tõsiasi on see, et päris ideaalset polegi olemas. Tuleb endale aru anda, et ideaali kirjeldamine iseenesest ideaali ei loo. Küll võib aga pikk ja nõudlik kriteeriumite loetelu ära peletada pisut enesekriitilisemad, aga võimalik, et sisuliselt parimad kandidaadid kelle erialane töökogemus ei ole vähemalt nii mitu aastat pikk kui on välja toodud; või ei ole haridus päris üks-ühele samast valdkonnast vms. 

Seega, too kriteeriumitena välja vaid vältimatud tööga toimetulekuks vajalikud nõudmised, mida ei ole võimalik mõistliku aja sees töökohal jooksvalt omandada või mille väljaõpetamiseks puuduvad võimalused. 

Pigem las kandideerivad ka need, kes kriteeriumitele ei vasta ning ei kvalifitseeru kui et jätab kandideerimata mõni enesekriitilisem tegija, kes ei vasta ühele või mõnele üksikule nõudmisele, mis sisuliset tööga hakkamasaamist ei määra. 

Pane tähele, et pikemas vaates mõjutavad inimese tööga hakkamasaamist, tema motivatsiooni ja sobivust ennekõike nn pehmed kompetentsid, kognitiivsed võimed ja isikuomadused. 

Töötasu esitamine

Ehkki mitmetes Euroopa riikides (sh Läti ja Leedu) on töötasu numbriline välja toomine töökuulutuses kohustuslikuks tehtud ning ka Eesti tööportaalides leiab üha rohkem palgaga töökuulutusi, siis väga levinud selle välja toomine meil siiski ei ole. Eks põhjuseid selleks on erinevaid millest üheks peamiseks on ilmselt kartus palgataset oma konkurentidele avaldada. 

Samas, tööotsija vaatest on selle väljatoomine positiivne ja oodatud kuivõrd huviline saab palju suurema kindlusega otsustada kandideerimise üle, läbi mille säästetakse ühtlasi nii tööandja kui tööotsija aega ning toimub automaatne selektsioon juba kandideerimise faasis. Tööandjale on see kinnituseks, et kõigile kandideerinule peab see palk põhimõtteliselt juba sobima. 

Iseküsimus on, et mõningatel töökohtadel oleneb töötasu erinevatest näitajatest ning ka töötaja kompetentist ja kvalifikatsioonist. Sellele vaatamata saab kuulutuses palga suurust presenteerida näiteks selliselt, et alustades (või katseajal) töötasu 1200 €, peale katseaega lisandub tulemuspõhine palgakomponent ja kvartalipreemia. Meie tublimad selle valdkonna spetsialistid teenviad keskmiselt kuus 3000 €. Või midagi selle laadset!

Tööandja kontaktid

Enamasti on töökuulutustes ära toodud e-posti aadress, millele kandideerimisavaldusi oodatakse ning vahel ka värbamist teostav või töökoha kontaktisik ja tema kontaktid, sh telefoninumber. Nii see peakski olema – ehk juhul, kui huvilisel tekib küsimusi, millele ta kuulutusest vastust ei leia, oleks tal võimalik konkreetse inimesega ühedust võtta ja järele uurida. 

Samas, vahest võib kohata töökuluutusi, kus pole ära toodud mingit kontaktinfot ning kandideerimine toimub vaid ja ainult läbi vastava saidi või portaali. Eriti halb on olukord siis kui sa ei leia ühtki adekvaatset kontakti ka guugeldades. Sellisel juhul soovitan tööotsijatele selline töökuulutus targu sinnapaika jätta ning suuremate kahjude vältimiseks sellele mitte reageerida. Tasub mõelda, miks tööandja end nii kiivalt peidab ja potentsiaalsete huvilistega kandideerimise eel suhelda ei soovi. 

Kontakteerumine vaid sobivate kandidaatidega

Võib mõista tööandja motiivi mitte raisata aega suhtlemisele mittesobivate  kandidaatidega, eriti kui neid on sadu, rääkimata sellest kui neid on tuhandeid.  

Samas olen märganud vastavat märkust ka töökuulutuste juures millele on raske ennustada rohkem kui mõnikümmend kandidaati, millisel juhul ei pea ma sellist distantseerumise avaldust vajalikuks ega mõistlikuks. Nii palju peaks siiski aega ja kandideerijate vastu lugupidamist leidma, et kasvõi põgus äraütlemiskiri teele panna. 

Lõppkokkuvõttes on värbamine ka turunduslik akt. Sa ei pruugigi saada pakkuda tööd rohkematele kui ühele inimesele, aga kõik ülejäänud võivad olla (või neist võib saada) sinu ettevõtte klient või äripartner – juhul muidugi kui nende kogemus kandideerimisest ei saanud sedavõrd rikutud, et nad sellest hoiduvad. Ja mis ehk veelgi olulisem – inimene, kes ei saanud mingit tagasisidet, ei pruugi järgmine kord enam kandideerida, ehkki ta võiks järgmise vajaduse jaoks olla parim kandidaat. 

Soovitused: 

Lisada kuulutusse ka värbamisprotessi kirjeldus - st. millistest etappidest see koosneb. On eriti proff kui protsessi juures on ka kuupäevad, mis ajaks midagi tehtud ja otsustatud saab. 

Muidugi ei tohi unarusse jätta kuulutuse üldist väljanägemist, kujundust, õigekirja ja vormistuse korrektsust, ehk ka nii triviaalseid asju nagu suur-ja-väiketähe kasutus, kirjavahemärgid, teksti paigutus ja liigendatus, mis kõik mängib rolli üldises muljes ja ka info omastamise lihtsuses.

Mootorratturi olmeline logistika

Oma mõneaastase mootorratturi staaži pinnalt panen kirja tähelepanekud, mõtted ja praktikad mootorratta kui sõiduki regulaarse kasutamise osas.

Antud postitus ei puuduta teedel ja tänavatel liiklemist, ehk otseselt sõitmist, vaid mootorratta omamise ja kasutamisega kaasnevaid olmelisi nüansse, mis on oma olemuselt n-ö igavad ja rutiinsed. Need on ilmselt igale valdkonnale iseloomulikud triviaalsed toimingud ja nüansid millele ilma vastava kogemuseta ei oska aga piisavalt tähelepanu pöörata. 

Riietumine

Riietu ilmale vastavalt! Pigem soojalt ja rohkem kui vähem!

Pikemate oste 30+ km või päeval erinevatel aegadel liikumisel võta alati kaasa mõni riietusese (lisa kindad, pikkade käistega särk või pusa ning pikad aluspüksid). Eriline tähelepanu käte (ilmale vastavad kindad) ning kaela kaitsele, ehk salli vms eseme olemasolule!

Enne teele asumist tutvu päeva ja piirkonna ilmaennustusega (ennekõike vihma ja temperatuuri, aga ka tuule osas).

Kui ilm ei ole 90% kindlusega sademetevaba, võta alati kaasa ka veekindel vihmariietus.

Ära külmeta!

Kui sõites hakkab vilu, rääkimata külmast ning sõita on rohkem kui näiteks 10 km, ära viivita lisarõiva kasutuselevõtuga! Pea sõit kinni, pane särk või pikad püksid alla/peale ning jätka sõitu siis. 

Minu praktika on järgmine: 

õhk 25C ja soojem. Väga mõnus sõiduilm, mis lubab ka õhemat, st õhku läbilaskvamat riietust ja õhukesi kindaid (NB! lühikese särgi, rääkimata lühikeste pükste või mitte spetsiaalsete sõidujalanõudega – hoidku jumal plätudega sõitmise eest! – ning ilma kinnasteta sõitmist ei pea ma mõistlikuks).

õhk 20…24C, ilma sademeteta mõnus ja probleemivaba sõiduilm. Riietusele erilisi väljakutseid ei esita, siiski eelistan kasutada õhku mitte läbilaskvat, ilma voodrita tuulutusvõimalusega nahkjakki. 

õhk 15…20C pikemate kui 30 km sõidu puhul sõidujakk sisevoodriga. Kindlasti ka kaelaside (torusall) või n-ö vanakooli sall.  

õhk alla 15C: vastavalt sõidu pikkusele kas pikk tuulekindel pesu kohe alla või sõidu peale kaasa kui temperatuuri päeva peale kõrgemale tõusmist ei lubata. Nõuab kindlasti ka soojema voodri kasutamist, salli või paksemat kaelasidet ning ka tuulekindlamaid kindaid. 

alla 10C kindlasti alla pikk ja tuulekindel pesu. Sõidujakk kõigi sisevoodritega. Kui õhutemperatuur päeva jooksul sellest suurt kõrgemale ei tõuse, on hea mõte kasutada ka vihmaülikonda, mis hoiab hästi ka tuulekülma eest. Loomulikult sall, paksemad sokid ja paksema isolatsiooniga kindad. 

õhk alla 5C. Nõudlikud olud nii riietumise kui üldse mootorrattaga sõitmise osas kuivõrd rehvid jäävad külmaks ning märgade olude puhul haarduvus teega kehvapoolne. Kui päeva jooksul temperatuur sellest kõrgemale ei tõuse, ei pea pikemas vaates sõitmist mõislikuks. 

Esemed

Hoia erinevad võtmed eraldi ning süütevõti muudest võtmetest lahus!

Esimese hooga võib tunduda mugav kõik rattasse puutuvad võtmed (süüde, kohvrid, uksed jms) ja näiteks pult (kui on) ühte puntki köita. 

Selline pundar süütelukus lõhub aga tänu vibratsioonile ja põrumisele süütelukku, mis võib ühelt maalt lakata normaalselt töötamast. 

Teiseks aspektiks on võimalik võtmete kaotamisega seonduv (mis ei ole sugugi nii vähetõenäoline). Kui sa kaotad rattaga seotud pundist vaid ühe võtme või puldi, ei pruugi sa saada rattaga liikuma, aga seda ei saa teha ka võtme pahade kavatsustega leidja kui su rattal on näiteks ka signalisatsioon ja/või immobilaiser. 

Pane võtmed, dokumendid ja muu vajalik alati kindlatesse kohtadesse ja samadesse taskustesse (st. mitte kõik asjad/võtmed ühte taskusse vaid erineva otstarbega võtmed ja esemed eraldi n-ö oma taskusse)! 

Eriti oluline on see vihmaülikonna kasutusel, kus juurdepääs taskutele on komplitseeritud ning igasugune mööda keha vajalike asjade tagaajamine on üksjagu frusteeriv. Seda eriti siis kui sulle ka vihma kaela tuleb. 

Dokumendid ja niiskust kartvad asjad pane kas veekindlasse taskusse või siis näiteks eraldi zipkinnitusega kilekotti. 

Kontrolli alati vähemalt 2x enne liikuma hakkamist ja miks mitte ka sõitma asumisel lukuga taskute kinni olekut. Väga nadi kui sul sõidu ajal mõni oluline ese või võti taskust välja pudeneb. Selle ülesleidmise tõenäosus on väga väike. 

Kohvriga sõites veendu aega-ajalt, eriti raputaval teelõigul, et kohver on ratta küljes ning selle kaas korralikult kinni. Minu, Itaalia firma Givi pagasikohver kippus ebatasastel teelõikudel alatasa lahti hüppama mistõttu võtsin kasutusele elaste pagasinööri, millega kohvri kaane kinni tõmban.

Pikemate sõitute ning motomatkade puhuks koosta nimekiri kaasavõetavatest asjadest ning ka tegevustest. Mina kasutan selliseks otstarbeks Google Keep’i rakendust, kus saab koostada käepärase checkbox’idega liste. Pakid listis oleva eseme kaasa, märgid selle rakenduses linnukesega maha. 

Kindlasti peaks kaasas olema komplekt järgmiseid asju:

• vahetuskindad, sokid, särk, alukad
• rehvi kiirparanduskomplekt (CO täitekapsliga)
• käsiapteek
• tööriistakompekt näpitsate, põhiliste võtmete ja kruvikeerajaga
• helkurvest
• termotekk
• visiiripuhastusvahend
• üldine puhastus või desovahend (n piiritus)
• vihmaülikond
• joogipudel ja võib-olla ka paar müslibatooni vms.
• veidi sularaha

Kontrolli regulaarselt mootorratta korrasolekut!

Mida see tähendab? Ennekõike seda, et sa ei läheks sõitu juba mõne ilmse puudusega, mis võib su elu ja tervise ohtu seada. 

Selleks viska enne iga sõitu pilk peale rehvidele! See ei tähenda, et peaksid neid piinliku põhjalikkusega kontrollima. Piisab sellest kui sa näed, et rehvid on ilmselt piisava rõhuga (ei ole kokku vajunud). Nii palju kui rehvi pealispinda näha on, ei ole selles mehaanilisi vigastusi, läbistavaid esemeid jms. 

Ole tähelepanelik ka ülejäänud ratta osas, et seal ei oleks lahti tulnud detaile, lekkeid mootorist või voolikutest (loiku ratta all) jms. 

Samuti ei tee paha, ning on pigem soovitatav, enne igat sõitu kontrollida ka tulede korrasolekut. Seda on lihtne teha kuivõrd nii-ehk-naa paned ratta käima ja lased tal minuti või mõned kohapeal töötada samal ajal kiivrit pähe pannes ja kindaid kätte tõmmates. Käi siis väike tuur ümber ratta ja veendu, et tuledega oleks asjad korras. Tolles osas ei tee paha ka korraks ohutuled sisse lülitada veendumaks kõigi suunatulede töökorrasolemises. 

Tulede toimimine on mootorrattal suurema turvalisuse kaaluga kui autol! 

Võin tuua näite omast kogemusest kui mul mõne kilomeetri sõitmise järel põles läbi esilaterna pirn ning vaatamata valgele ajale ca iga 5 km järel mõni auto konkreetselt minu sõidurajal mulle vastu sõitis mind mitte millekski pannes, ehk ilmselt õigel ajal mitte märgates. 

Lisaks igapäevasele rehvide, tulede ja esmase kompleksuse kontrollile on mõistlik igal nädalal või üle nädala: 

• mõõta täpsemalt rehvide rõhku (selleks vajalik korralik manomeeter) ning vajadusel seda korrigeerida (vähemaks lasta, ehk pigem juurde pumbata);
• kontrollida õlitaset karteris (selle tarbeks on käigukasti küljel vastav min ja max kriipsudega vaatesilm);
• puhastada ja õlitada/määrida veokett;
• heita tähelepanelikum pilt ka ratate kinnitustele, keti joondumisele ja pingsusele (mõõdukas lõtk).

Pikemate hoolduste välpasid ja sisu ei hakka siin lahti kirjutama. See läheks liiga pikaks. Eks igaüks vaatab selle oma mootorratta kasutusjuhendist järele või tegeleb sellega teie remondi-/hooldusfirma. 

Turvalist kulgemist ja mõnusaid sõiduelamusi!

Nõuanded mootorratturile tagumikus sõitmise probleemiga toimetulekuks

Arvestades motohooaja algamisega, vaatamata jahedale kevadele, teen postituse kuskilt loetud ja kõrvataha pandud nõuannete baasil selle kohta, kuidas tulle toime sinu taga liiga lähedal sõitva autojuhiga.

1. Kontrolli oma sõidukiirust - st. kas see ei ole üldisest liiklusvoost väiksem. Kui nii, siis tõsta kiirus üldise liiklusvooga samaks. Kui kiirem sõit aga valmistab ebamugavust/ei tunne end kindlalt, vali võimalusel alternatiivne rahulikuma liiklusega teekond.

2. Lase sabassõitja mööda! Lülita aegsasti sisse suunatuli ja tõmba tee serva. Kui vaja, vähenda ka veidi kiirust - aga tee seda sujuvalt. Vähegi normaalne kiirustaja peaks selle võimaluse ära kasutama ja sinust mööduma. Nüüd saad jätkata oma teekonda sulle sobiva kiirusega.

3. Kui tagumikus sõitmise põhjustab üldine tihe liiklusvoog, hoidu ise ees sõitval sõidukil liiga lähedal sõitmist. Aeglusta ühtlaselt ja lase eessõitjaga mõõdukas-mõistlik vahe sisse andmaks endale ja sinu tagamikus sõitjale regeerimisdistants. Vajadusel saad siis sujuvamalt pidurdada vältimaks tagant otsasõitu tagumikussõitja poolt.

4. Anna oma kavatustest aegsasti märku! Vilguta paar-kolm korda pidurituld ilma liikumiskiirust muutmata. Näiteks kuni piduri haardumiseni jalgpidurit kasutades. See peaks andma tagasõitjale piisava hoiatuse pikivahe suurendamise vajadusest.  Manöövritest teavitamiseks lülita suund sisse vähemalt 3 sekundit enne manöövri alustamist nagu Liiklusseadus ette näeb. Ja ära piirdu vaid ühe suunatulede vilgutusega!

5. Positsioneeri end teel nii, et sa ise näed mis eespool toimub ning tagasõitja saaks vajadusel sulle otsasõitu vältida. Tavaliselt siis sõiduraja paremas või vasakpoolses servas. Foori taga või tee andmiseks peatumiseks vähenda kiirust sujuvalt ning jälgi ka peeglist, et tagasõitja on liikumiskiiruse muutust märganud.

6. Säilita närvi! See on ehk kõige kriitilisem omadus. Ehkki mölakad juhid võivad su proovile panna, ära lase sellel enda tervist ja elu ohtu seada.

Turvalist ja mõnusat liiklemist! 

COVID-19 kriisipiirangutest väljumine

Juba mõnda aega on olnud plaan panna kirja oma mõtted nn uue koroonaviiruse epideemiaga seoses, aga nagu ikka, on jäänud see valdavalt viitsimatuse taha. Alustan asjaga ajalises vaates siis nüüd n-ö koroonaepideemia kriisi keskelt (loodetavasti siiski pigem nii, kui et see on veel algusjärgus) ning panen kirja oma mõtted kriisiolukorrast väljumise kohta, millest on nädal rohkem kui kuu tagasi Eestis eriolukorra väljakuulutamisest (12.märtsil 2020) alates ühe sagedamini rääkima hakatud, ehkki SARS-COV-2 viirusesse nakatunute hulk Eestis on jõudnud tänaseks ca 1550 inimeseni (sh tänaseks tervenenud), haiglaravil on ca 130 inimest kellest ca 10 nn juhitaval hingamisel ning haiguse tõttu siit ilmast lahkunud kokku 40 inimest.
Viimased kaks päeva on uusi koroonapositiivseid lisandunud küll keskmisest vähem (üleeile 16, eile 7 - link vastavale Postimehe uudisele), aga see on veel liiga lühike periood saamaks aimu haigestumise dünaamikast - st. kas haigestumiste tipp on n-ö ületatud või see kasvab ikkagi sama jõudsalt edasi. Samas, maailmas võtab pandeemia üha laiemaid mõõtmeid ning kui kriisimeetmeid liiga uljalt lõdvendada ning inimeste endi suhtumine muutub kergekäelisemaks, võib haigus suuremalt kui varem tagasi tulla.
Väga hea ja igakülgse ülevaate saab nii ülemaailmselt kui riikide lõikes siit COVID-19 pandemic dashboard.

Praktiliselt kõik alltoodud punktid on aktuaalsed ka kriisiolukorra jätkudes.

1) Karantiini ja liikumispiirangute leevendamise eelduseks peab olema ennekõike pidev viiruspositiivsete ning haiglaravi vajavate inimeste arvu vähenemine viimase kahe nädala lõikes. Seejuures peaksid olema tagatud järgmiste punktide täitmine.

2) Viiruse testimise ulatuslik laiendamine, sh selle tegemine kõigile sümptomitega inimestele, kõigile nn eesliini töötajatele (politsei, med- ja hooldustöötajad, müüjad, transporditöölised, kullerid jms), aga ka kõigile soovijatele sõltumata nende hetke tervislikust seisust ja enesetundest.

3) Kõigi riiki saabunute (kas n-ö uute inimeste või ka nende näol, kes on käinud pikemal kui ööpäevasel töölähetusel) testimine ning nende piiril (selle tarbeks riigis asuvas hoones - motell, hotell vms) karantiinis hoidmine kuni testitulemuse selgumiseni. Nende osas, kel tuvastatakse viirus, kodusesse karantiini suunamine kuni tervenemiseni või tervisliku seisu halvenemisel hospidaliseerimine.

4) Nakatunute ja haigestunute senisest rangem ja kindlam karantiini tagamine, et ükski viiruspositiivne ega tema leibkondne ei liiguks ringi kohtades, kus tavapäraselt käiakse (n poed jms asutused). Lubatud oleks oma eramu hoovis või ka looduses inimtühjal alal liikumine kui seal käimine ei eelda kokkupuutumist teiste inimestega. Selle monitoorimine võib aga eeldada  elektroonilise järelvalve rakendamist.

5) Kõigile haigestunutele operatiivse, asjakohase ning katva ravi ja igakülgse abi (sh toidu ja ravimitega varustamise) tagamine riigi või omavalitsuse tasandil.

6) Kuni spetsiaalse SARS-COV-2 ravimi kasutusele tulemiseni ravi tagamine positiivseid tulemusi andnud ravimitega nagu Remdesivir ja hydroxychloroquine.

7) Ühiskondlikus ruumis hajusa liikumise, ehk 2 + 2 reeglist tõhusama kinnipidamise tagamine, sh vajadusel rangemate distsiplineerivate võtete rakendamine.

8) Kõigile inimestele ja mittetulundusühingutele (sh KÜ-d jms) tasuta või mõistliku hinnaga viirust neutraliseerivate desinfitseerimisvahendite ja isikukaitsevahendid (ennekõike maskid) kättesaadavuse tagamine.

9) Ühiskondlike ruumide (terminaalid, kauplused, postkontorid jne), vahendite ja -transpordi regulaarne ja põhjalik desinfitseerimine kuni epideemia lõppemiseni, ehk viiruse likvideerimiseni.

Pandeemiapiirangute täieliku likvideerimise eelduseks on järgmised 2 kuni 4 punkti:

a) ülemaailmse viiruse leviku ja haigestumise dünaamika pöördumine kahanemisele;
b) mõistlik, ehk hallatav viiruspositiivsete ja ambulatoorsel ravil olevate inimeste hulk riigis;
c) tõhusa spetsiaalse COVID-19 ravimi olemasolu ja kättesaadavus, mida 

d) võib täiendada spetsiaalse vaktsiini olemasolu ja sellega kõigi riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine.

Kõige olulisem on tõhusa ravimi olemasolu ja kättesaadavus ning teiseks toimiva vaktsiini olemasolu, mis võtaks maha ka inimeste hirmud peale piirangute lõpetamist. 

Juba sel neljapäeval Eesti Laul 2020

Kummaline, et kirjutan taas muusikast. Justkui teaks sellest jõle palju, oleks audiofiil või midagi. Ilmselt on see seotud mugavusega, sest kuigi on mitmeid palju akuutsemaid ja põnevamaid teemasid mille osas mõttelõnga harutada, siis soovimata seda teha pealiskaudselt, lähen lihtsama vastupanud teed, ehk tähendan oma mõtteid sootuks triviaalsemal teemal milleks on muusika. Aga parem kirjutada kasvõi mitte-esimese järgu teemadel kui üldse mitte kirjutada kuivõrd oma mõtete kirjapanek on kokkuvõttes positiivne intellektuaalne pingutus.

Mitte, et mulle Eestit Eurovisioonil esindava laulu käekäik jõledalt korda läheks, aga kuidagi on kujunenud nii, et ilma välise sunnita hoian kõrva peal Eesti Laulu konkursi lugudel ning kujundan oma eelistuse. Natuke nagu sportlik hasart.

Natuke heietusi siis selle (2020) aasta Eesti Laulu võistluslugude osas.
Siinkohal huvitav tähelepanek lugude kuulamise ja mulje tekkimise osas - mõnel aastal tekib kohe tunne, et oi-oi-oi, sel korral on ikka päris mitu väga kõva lugu ning ei teagi milline neist võiks võita. Teisel aastal, nagu ka tänavune, kuulad lood ära ja tekib tunne, et sel korral justkui polegi üle kahe-kolme loo võtta. Siis kuulad veel korra... ning veel korra... ning vaikselt hakkab tekkima tunne, et asi polegi nii vilets - et tegelikult on häid lugusid ikkagi päris mitu ja lood keskmisel kõvemad kui aasta tagasi.

Olles kõik lood vähemalt 2, aga enda jaoks meeldivaimad ka 4 ja ehk enamgi korda läbi kuulanud, mõningad mõtted ja tähelepanekud lugude kohta.
Püüdsin oma selle aastased lemmikud veidi ka pingeritta seada. Olenevalt eelvoorude ja finaali etteastetest, pole minu jaoks suurt vahet kas Eurovisioonile pääseb nimekirja 1. või 2. või hoopis 3.  lugu.

1. Beautiful Lie - Jaagup Tuisk. Läbitunnetatud, ilus-valus, hingestatud pala. Stiililt ja vokaalilt meenutab miski varasema aasta Mick Pedaja esitust. Sümpaatne lugu, paistab, et ka väljaspool Eestit favoriidiks peetav.

2. Right Time - Inga. Juba eelmise aasta Eesti Laulu kroonimata hitt-solist. Värkse, kaasahaarav, sümpaatne, lihtsa meloodiaga lugu.

3. Write About Me - Anett x Fredi. Väga mitte-Eurovisioonlik lugu. Samas lugu, mida kuulaksin (ja suure tõenäosusega hakkangi tegema) suurima heameelga väljaspool igasugust võistlusmomenti - sümpaatne, rahulikult voogav sentimentaalne jazzilik.

4. Without a Reason - Little Mess. Voogav, värske, hästi kokkukõlav moodsa kõlapildiga tantsu-(jooksu)lugu.

Järgnevalt mitte otsesed lemmikud, aga kindlasti märkimisväärsed tublid tegijad ja tugevad lood.

Üks Kord Veel - Traffic. Bändile iseloomulikult kvaliteetne, hoogne ja positiivne jalga tatsutav lugu.

Videomäng - Renate. Ehk veidi naivistliku retrospetiivse sisuga hoogne ja rütmiline, loo sõnumi ajastule kohane kegemakaaluline tümakalugu.

Only Dream - Inger. Supermusikaalne, omanäolise stiili, kõlapildi ja hääletämbriga muusik. Lugu talle iseloomulik sentimentaalne-meloodiline jutustustus.

Unistustes - Mariliis Jõgeva. Moodsa kõlapildiga, samas tiba klisseelik eesti keelne poplugu.

I'm Sorry. I Messed Up - Uudo Sepp. Kui koomiline too poiss ka mõningate nn uudislugude valguses ei paista, siis tuleb tunnistada, et laulda ta mõistab. Melahoolne ja lüüriline südamevalulugu. Kõlab hästi, aga siiski ei midagi erakordset.

By My Side - Stefan. Tüüpiline eurolaulu šablooniga lüüriline südamekarje. Selline laul, kus on oht tugevama vokaaliga kohtades üle huilata.

Mis veel? Siit-sealt on jäänud silma-kõrva, et üheks favoriidiks peetakse ka Uku Suvistet looga What Love Is. Minu hinnangul tugev ja kvaliteetne esitus, aga loona mõjub paraku tüüpilise lüürilise eurolauluna. Seega, ei eristu.

Kindlasti on ka kõik ülejäänud tublid, paraku minu lemmikute hulka need lood ei kuulu, mistap neid ka ei kommentaari.

Ehk saab siis näha ja kuulda. :)

Kuidas geograafiliselt lokaliseerivatavate probleemide lahendamine peaks käima

Käsitlemist leidev huvitav-kasulik rakendus ei puuduta otseselt liikumist ja sõitmist, aga liikumine-sõitmine võib sellise rakenduse vajalikkuseks ideid anda. Eriti siis kui näed-koged teedel-tänavatel või ka väljaspool neid, looduses, asju, mis seal ei tohiks olla või peaks olema teisiti, ja hakkad mõtlema, et huvitav kelle haldusalasse too alla aetud kits või lahtine kaevuluuk või löökauk või mittetöötav valgusfoor või improviseeritud prügimägi jne kuulub, ehk keda peaks sellest vastutustundliku liikleja või kodanikuna teavitama.
Üks variant ongi konkreetne vastutav ametkond kindlaks teha ja nendega kontakteeruda. Selleks võib aga pahatihti üsna palju aega kuluda. Palju lihtsam oleks selline info teatud kohas avalikuks teha kust asjakohane ametkond selle ise üles korjab ning ka teised kodanikud saavad näha, et probleem on juba tõstatatud.
Nagu vanasõna ütleb – "Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem." (loodame, et see ka paika peab 😊).

Anna-teada sisestatud probleemide vaade

Siseministeeriumi tellimusel on selliseks otstarbeks valmistatud suurepärane rakendus Anna-teada, mis on olemas nii veebipõhiselt kui mobiilirakendusena nii iPhone kui Android telefonide jaoks kui isegi Windows telefonide kasutajatele (huvitav, palju selliseid leidub?).
Antud keskkonnas saab igaüks märkida Eesti kaardil probleemi täpse asukohta lisades sinna juurde probleemi lühikese kirjelduse ning oma e-posti aadressi (viimast avalikult ei näidata, samas asjakohane ametkond saab soovi korral sissekande teinuga asjaolusid täpsustada).

Probleemid, mida see rakendus koondab, liigituvad valdavalt järgmiste teemade alla: teede- ja tänavate korrasolek (sh lahtised kaevuluugid, löökaugud, läbimatud teelõigud, mittekorras tänavavalgustus jms), lubamatud prügiladustamised, ohtlikud objektid (n murdunud puu, ilma piireteta ja hoiatuseta elektriseadeldis, auk jne.). Nagu tehtud sissekannetest ilmneb, ei ole probleemide kategooriad kuidagi piiratud, ehk teavitada võib erinevatest lahendamist nõudvatest probleemidest, mida saab asukohaga määratleda.

Rakendus toimib selliselt, et kasutaja poolt sisestatud probleemist teavitatakse vastutavat ametkonda või omavalitsust, kes probleemi tegelema asub. Kuidas, st. kui kiiresti ja kui kindlalt see info asjaomasesse asutusse liigub, jääb paraku selgusetuks.
Kaardi vaates tähistavad uusi, veel lahedamata probleeme punased asukoha tähised ning lahendatuid rohelised.

Rakenduse juures on küll mitmeid küsitavusi ja lahtiseid otsi, sealhulgas nimetatud info liikumise osas kui ka tõstatatud probleemide lahendamise staatuse (sh lahendatuks kvalifitseerumine), vastutaja, tähtaegade jne osas, aga idee kui selline on väga hea ja igati kiiduväärne.

Paraku tundub, et väga tuntud ja populaarne see keskkond ja rakendus veel ei ole kuivõrd eeldaks oluliselt kõrgemat sissekannete hulka kui selles praegu on. Ilmselt on siin lisaks Siseministeeriumile oluline roll ka teistel ministeeriumitel (ennekõike Keskkonnaministeeriumil, Maaeluministeeriumil, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil, aga ka Kultuuriministeeriumil ja Kaitseministeeriumil) ja omavalitsustel, kes võiks ja peaks sellise keskkonna kasutuselevõtust väga huvitatud olema, või kui ka ise ei ole, siis olema ülevalt poolt selleks kohustatud.

Nägid miskit jama? Ära hoia enda teada pane märk maha!

Asendamatu rakendus Eestis sõitmisel

Planeeritud sõitu? Sa võid teada oma planeeritava sõidu trassi peast, aga see ei pruugi olla piisav. Ilmselt enamikul meist on oluline teatud ajaks sihtkohta jõuda, ehk teisipidi, teada, mis ajal peaks liikuma hakkama, et kasvõi ligilähedaselt soovitud ajaks pärale jõuda. Trassivalikut ja sõiduks kuluvat aega aitavad planeerida mitmed kaardi- ja liiklusrakendused alates Google Maps’ist ja Waze’ist, mis näitavad ka teelõikude liiklustihedust (liiklejate mobiilidest servisse koonduv info) ja kasutajate sisestatud infot takistustest ja ohtudest (Waze).
Ehk sõidu planeerimiseks on oluline teada võimalikest takistustest ja probleemidest teel.

Eesti piires on väga heaks sõidu planeerijaks Maanteeameti hallatav Tark Tee, mis koondab kõikvõimalikku liiklust puudutavat infot nagu teetööd, teetöödeks suletud lõigud, ümbersõidud, kiiruse piirangud, suurendatud piirkiirusega lõigud, operatiivne teeolude info (sh teekatte temperatuur ja olud, mida ilmestavad regulaarselt uuendatud pildid teedest), operatiivinfo liiklusõnnetustest ja muude ajutiste liiklustakistuste kohta, aga ka liiklustihedus ning ka näiteks Waze kasutajate info nagu viited löökaukude kohta. Erinevat liiki infot saab kihtidena mugavalt sisse-välja lülitada.
Hardcore teedehuvilised saavad lisaks vaadata Teeregistrist pärinevat infot nagu riigiteed, kilomeetripunktid, sillad, jalgratta- ja kõnniteed jms.
Lisaks saab eraldi tab’is alg- ja sihtpunkti sisestamisega genereerida teekonna, mis kuvab, nagu Google Maps’ki, teekonna pikkuse, sõidule kuluva aja ning kogu liikumise legendi. Seejuures saab valida trassi, lähtuvalt, kas tegemist on sõidu- või veoautoga (ilmselt välistakse veoauto puhul pehmemad ja kitsamad teed, mittepiisava kandevõimega sillad jms). Vaatamata sellele saab valida, kas teekond koosneks ainult kõvakattega teedest. Kaardi vaates saab väga mugavalt ülevaate teekonnale jäävatest piirangutest, takistustest, teeoludest ja liiklustihedusest ja paljust muust olulisest.

Paraku paisab rakendus olema vaid veebipõhine. Android veebipoest ei õnnestunud mul mobiilirakendust leida. Loodetavasti on see siiski tulekul.

R2 aastahiti valimine - välismaised lood

Järg postitusele "R2 aastahiti valimine - Eesti lood"

R2 poolt aastahiti nominendiks seatud 100 välismaise loo (enam-vähem) ära kuulamise järgselt ka nendest väike omapoolne kokkuvõte-ülevaade ja eelistus.

Nagu R2 aastahiti Eesti lugude postituses sai mainitud avaldas välismaiste lugude list oluliselt vähem muljet kui Eesti oma. Väga palju oli minu maitsele ja kõrvale vabatahtlikult mitte lõpuni kuulatavaid lugusid valdavalt räpiskenest ja umpa-umpa stiilis jura, mida ma nimetan ka tivolimuusikaks kuivõrd olen sedalaadi muusikat kuulnud just lõbustusparkidest üürgamas. Kindel võib olla aga selles, et lõppeval aastal loodi ning esitati head ja väga head muusikat oluliselt rohkem kui nominentide list väljendab.

Ma ei tea, võib olla olen liiga vanakooli inimene, et mulle taoline kõvatava tekstiga räppimine, umpa-umpatamine ja tilu-lilutamine peale ei lähe. Seega, minu poolehoiu pälvisid pigem meloodilsema kõlaga palad. Minu jaoks peab muusika korda saatma midagi järgnevast: tõstma meeleolu, andma energiat, süvendama tundeid, mida ma tunda tahan (võib olla ka ajutiselt), tekitama vaimustust, aidata mõelda või tunda mingitel teemadel. Aga kindlasti mitte väsitama, tüütama või ärritama.

Siiski on hea, et R2 on välja pannud nominentide listid, sest minu häda on see, et kui ma peaks täiesti ise pakkuma, ei ole ma sugugi kindel, et teatav lugu ilmus just sel aastal, mitte näiteks eelmisel või üle-eelmisel vms.
Minu hinnangul olid selle aasta tähelepanuväärseimad tegijad välismaise pop- või levimuusikašanris (või kuidas seda oleks kõige õigem nimetada?) The 1975 (mis muide, on 2019 a Positivusfestivali üks peaesinejatest) ennekõike minimalistliku, aga kütkestava videoga populaarsust kogunud looga "Tootimetootimetootime", hitimeister Calvin Harris koostöös erinevate artistidega, eelkõige Dua Lipa ja Sam Smith'iga. Lisaks Calvin Harris loole "One Kiss" pean tugevaks aastahiti kandidaadiks ka Dua Lipa teist, Silk City'ga koostöös tehtud "Electricity"'it.




Listis on kahe looga sees ka lõppeva aasta Positivusfestival'il üles astunud elektroonilise popmuusika multiinstrumentalist Youngr. 
Mulle on alati avaldanud muljet MNEK'i vokaal, kes on seekord nomineeritud looga "Tongue".


Positiivsena jäid kõrva veel sellised tegijad ja lood nagu: Childish Gambino - Feels Like Summer; Christine and the Queens - Girlfirend (samahästi võinuks listis sees olla ka "5 dols" või paljude teiste lugudega); DJ Koze - Pick Up; Drake (ft. Michel Jackson) - Don't Matter to Me ja Jade Bird'i - Uh Huh.


N-ö teistsugustest, tavapäraselt mulle mitte meelejärgi oleva skene lugudest tooksin välja Sofi Tukker'i Batshit'i.

Nimetatutega minu eelistused R2 nomineeritute listi osas ka piirduvad.

Listis oleks tahtnud näha ka Jessie Ware looga "Overtime" ja Charlotte Gainsbourg - “Sylvia Says”. Need ikka on justkui selle aasta tooted. 

Hea disain

(jätkuna ja täienduseks postitusele „Halb disain“)

Ehkki puudulikult või häirimisega oma ülesannet täitvad asjad kipuvad teravamalt silma ja jalgu jääma, ei piirdu meid ümbritsev vaid halvasti disainitud asjadega.
Tegelikult on meie ümber väga palju hea ja väga hea disainiga asju, mida me sellisena enam ei käsitlegi kuivõrd need on oma olemasolu ja toimivusega muutunud iseenesest mõistetavaks.
Me ei taju selliseid esemeid ja tooteid enam tähelepanuväärse, silmatorkava, vaimustust pakkuva või millegi erilisena. Peame seda normaalseks, ise-enesestmõistetavaks. Näiteks klassikalised tooted nagu tass, vaas, toop, tool, taburett, laud ja väga-väga paljud muud esemed, mis võivad olla küll nii-ja-naasugused, aga oma põhiolemuselt on suurepärased esemed.
Küllap see peabki nii olema... et see ongi asjade loomulik käik ja areng. Mis täna on haruldane, hea ja koguni geniaalne on homme ise-enesest mõistetav, vastavate toodete n-ö baasstandard.

Seonduvalt eelmise postituse halva disaini definitsiooniga on minu hinnangul hea disain see, mis ennekõike toetab asja/toote otstarbekohast mugavat ja kestvat kasutamist ning on kvaliteetne. Väga hea disain on selline, mis lisaks funktsionaalsele aspektile on esteetilisest vaatevinklist (vorm, kuju, väline kujundus) originaalne ja naudingut pakkuv. 

Nagu halva disaini puhul, ei piirdu hea disain kolmemõõtmeliste asjadega vaid hõlmab ka tarkvaralahendusi, hooneid, ruume ja ka teenuseid.

Hea disaini näited (nimestik on jooksvas täiendamises)

Plekk-purk 

Jah täiesti tavaline karastusjoogi, õlle taara plekkpurk alastes 0,33 liitrist kuni pindini. Eestis pole plekktaara kuigi kaua käibel olnud (ehk umbes 25 aastat), aga olema sellega nii harjunud nagu igapäevase ja tavalise asjaga. Kui aga seda lähemalt analüüsida, on plekkpurgi geniaalsus imetlustvääriv.

Tassi joogi magustamiseks doseeritud pakendatud suhkur

Seda nii tükksuhkruna, aga minule on veelgi enam imetlust avaldanud tavalise terasuhkru pakendid, mis võivad olenevalt välisest kujundusest olla nii reklaamiesemed kui kanda mõnd muud, näiteks harivat, sõnumit. Näiteks selliselt pakendatud suhkur, läbi mille me saame teada, et esimene eestikeelne raamat trükiti 1525. aastal. (The first book containing a text in Estonian was published in 1525.)

Keeratava korgiga fooliumpakend

Tavaliselt on sellistes pakendatud toiduainetest ketšup ja kondenspiim. Kodukeemia osas vedelseep vms. Väga mugav kasutada võimaldades pakendi ka hästi tühjaks teha ning on prügi mõttes suhteliselt minimalistlik.

R2 aastahiti valimine - Eesti lood

Aasta lõppudel on kombeks teha tagasivaateid aastale ning koostada erinevaid edetabeleid. Raadio 2 on päris pikaajaliseks traditsiooniks kujunenud lõppenud aasta sees välja tulnud parima või meeldejäävaima või siis šefima (nagu Koit Raudsepp tavatseb öelda) muusikapala/laulu, nn aastahiti valimine.
Pole pidanud vajalikuks selle peale oma aega panustada. Sel aastal aga juhtus nii, et kuulasin läbi R2 veebilehel mugavalt kuulamiseks välja pandud nominentide listid. Eesti lugude arvestuses 104 pala ja rahvusvahelises arvestuses 100 lugu.

Leian, et selle kogemuse pinnalt võin oma hääle aastahiti valimiseks anda küll.
Kõigepealt pean ütlema, et Eesti aastahiti nominentide list avaldas paremat muljet kui välismaiste lugude oma, mis näitab ühest küljest seda kui palju head ja mitmekülgset muusikat Eestis tehakse, aga teisalt ka seda, milliseks on kujunenud/kujundatud raadiokuulaja maitse. Leian, et minu eelistusi katab välismaiste nominentide list vähem kui Eesti oma.

Mis neist listides siis kõrva ja selle taha jäi? Selles postituses võtan vaatluse alla Eesti lugude arvestuse.

Kindlasti on aastahitti üheks tugevaimaks pretendendiks sel aastal tugeva tähelennu teinud nn mõminaräppar Nublu, kes on tabelis sees koguni viie looga ("Droonid"; "Kassipulma aftekas"; "Mina ka"; "Öölaps"; "Tujud mitte tunded") ning ühe Lennaga kahasse looga "Keeruta". Minu isiklikeks eelistusteks tema repertuaarist on "Öölaps" ja "Droonid". Muidugi on "Mina ka" väga kõva lugu, aga minu hinnangul rikub Reketi n-ö ansamblist välja langev autopesu lõik loo terviklikkust.


Väga positiivselt üllatas mind selline bänd nagu Boondocks, kes on tabelis sees 3 kõva looga.  Juhtusin neid raadiost kuulma juba varem aastahiti väliselt, teadmata, et tegemist on Eesti bändiga. Shazammisin, nagu tavaliselt mulle huvipakkuvate palade puhul, nende lugu "That '60s Song", mis kõlas värskelt, rokkivalt, maitsekalt ja n-ö välismaiselt.
Kindlaks selle aasta parima loo kandidaadiks pean nende "That's why"-d. Tõsiselt hea.


Väga sümpaatselt üllatas ka Trad Attack looga "Lell'o". Väga meisterlik etno ja moodsa pop saundi kombo.


Tavapärast kõrvakommi pakkus Vaiko Eplik seekord looga "Lame maa".

Minu jaoks kõlab hästi sümpaatselt ka Jüri Pootsmann (paraku mitte niivõrd tema eurolugu), kes on tabelis esindatud samuti mitme looga. Omalt poolt märgiksin ära sellised palad nagu "Vihmapiisad päikest täis", koos Elina Borniga lugu "Jagatud saladus" ja koos Frankie Animal'iga lugu "Funny".

Minu Eesti arvestuse aastahiti soosikuks on ka Lenna, kes on tabelis looga "Kolm korda", aga võiks vabalt veel olla ka samalt albumilt pärineva looga "Helendan".


Huvitavamate-meeldivamate, ehk aastahiti pretendentina märgiks tollest listist ära veel: Frankie Animal - Misty; Girls in Perls - Spellbound; Iris - Star; Leslie Da Bass - Elastiknaine; Stig Rästa - Home; Wateva - My Love 2 U. Ning räpiskeene (scene) poole pealt Öökülm x 5miinust xGenka xContra - Viskit 2018.

Oleks tahtnud Eesti lugude nominentide listis näha ka Karl Petti ja Mick Pedaja lugusid. Muidugi, selline võimalus, nominent omalt poolt välja käia, on täiesti olemas, ehk listivälise soosiku kasuks hääletamist olemasolev nimekiri ei piira.

Kahju, et aastahitiks saab hääletada vaid ühe, sest valikut oli tõesti raske teha. Kui saaks, seaks kandidaadiks üles vähemalt 3 lugu ja esitajat. Eesti lugude arvestuses oleks minu nominendid järgmised: Nublu - Öölaps; Boondocks - That's why ja Lenna - Helendan.

Halb disain

Erinevaid asju - tooteid siis, aga ka tarkvara ja teenuseid -, kasutades olen end leidnud aeg-ajalt imestamas-kirumas, et kes kurat sellise asja välja mõtles ja miks see just sellisel viisil teostatud on kui see saaks olla teostatud normaalselt, ehk mõistlikult – nii, et see ei tekitaks kasutamisel probleeme.

Leian, et disain ei ole pelgalt mingi asja kunstiline teostus, mis väljendub vormis, visuaalis ning värvivalikus, ehk esteetikas, vaid tervik, mis hõlmab lisaks eeltoodule ja ennekõike asja kasutuseesmärki, ehk selle funktsionaalsust, kasutatavust mugavuse ja kestuse mõttes.

Halva disaini moodustavad omadused ja asjaolud, mis ennekõike rikuvad asja otstarbekohast,  mugavat ja kestvat kasutamist. Liigitan halva disaini alla ka visuaalses plaanis huvitava, põneva, kena ja esteetilise, aga otstarbepärase kasutuse mõttes halvasti või piiratult kasutatava asja. Samuti sihipärasel kasutamisel disani ehk konstruktsiooni tõttu hõlpsasti laguneva asja, mis juhtub siis kui konstruktsioon ja tehniline teostus on välimusele või n-ö originaalsusele ohvriks toodud (valesti dimensioneeritud detailid, liigendid, ühenduskohad, kinnitused, funktsioonile mittevastavad tehnilised lahendused, ebakvaliteetne teostus jne.).

Halva disaini alla liigituvad laiemas mõttes ka asjad või ruumid, kus mingi, tihtipeale elementaarset funktsionaalsust ja kasutusmugavust lisav detail või omandus on ära jäetud. See käib suuresti näiteks (ühiskondlike)ruumide kohta.

Hea ja halva disani eristamise võib olla komplitseeritud kuivõrd teatud omadusi ja kvaliteeti eeldame vaikimisi, aga teisalt ei pruugi me esimese hooga pöörata piisavalt tähelepanu latentsetele omadustele nagu näiteks kasutusmugavus ja vastupidavus, mida ei pruugigi ilma kasutuskogemuseta osata hinnata. See aspekt on tavapärasem tehniliselt keerukamate toodete, seadmete ja masinate puhul. Näiteks autode juures, kus disaini all peetakse eelkõige silmas visuaalset teostust ehk väljanägemist. Seejuures teatud omadustele vastavust nagu juhitavus, sõidumugavus, vastupidavus suuresti eeldatakse.
Kas aga disaini, mille välimus nõuab lõivu asja otstarbekohaselt kasutamiselt, saab pidada heaks?
Jah, asi võib olla visuaalselt kena, aga sellegipoolest tervikuna halvasti disainitud kui see ei toeta kasutusotstarvet.

Minu hinnangul ei pruugi asi alati olla kõige n-ö ägedama või originaalsema väljanägemisega, kui see aga toetab 100% tema kasutusotstarvet, kasutusmugavust, on kvaliteetne ja kestev, on tegemist juba vähemalt hea kui mitte väga hea disainiga. Kindlasti kvalifitseeruvad väga hea disaini alla asjad, mille kasutuskogemus ületab tavapäraseid ootusi.

Katsun analüüsida miks ja kuidas sünnivad halva, asja otstarbekohast ja sihipärast kasutust õõnestava disainiga asjad, tarkvara ja ka teenused.

Asja autori, ehk vahetu tegija seisukohast on selleks ilmselt puudulikud erialateadmised, puudulik visualiseerimine (ettekujutus asja kasutamisest praktikas), asjakohase kasutuskogemuse puudumine, nõrk intellektuaalne panus, pealiskaudne suhtumine ja ükskõiksus ja/või ka kiirustamine.

Toote valmistaja, tarkvaralahenduse pakkuja või teenust osutava ettevõtte seisukohast on aga tegemist tootearenduse puuduliku juhtmisega või sootuks selle puudumisega. Ehk ettevõtte tasandil ei toimu erialase know-how arendamist ja talletamist vaid see käib puhtalt töötajatega kaasas. See tähendab seda, et toote- või teenusespetsiifilisi teadmisi firmas kannab vaid konkreetne töötaja/spetsialist ning ühes tema töölt lahkumisega lahkub ka vastav erialane kompetents ja know-how. Sellest tulenevalt puudub ettevõttel võimalus (ja sellisel puhul tavaliselt juba ka tahe) oma toodete/teenuste põhist know-how’d uuele spetsialistile edasi anda. Eeldatakse, et uus spetsialist peaks juba toimetama asudes olema piisavalt pädev ja kompetentne tegemaks asju õigesti.
Nii võib juhtuda, et uus spetsialist hakkab tootes rakendama lahendusi, mis sinna ei sobi ja mille sobimatus on toodete varasemate versioonide peal või turul laiemalt juba kinnitust leidnud (aga pole ettevõtte tootearenduse tasandil fikseeritud ja/või keegi ei tegele selle juhtimisega).
Ilmseks, eelloetletuga ühilduvaks kurja juureks on ka väljatöötatud toote või lahenduse ebapiisav testmine või üldse mitte testimine ning lootmine, et küll see töötab, ehk on piisavalt hea, et seda ostetaks.

Jooksvalt täiendatav list halvast disainist just ebapraktilise või kasutusotstarvet mittetoetava teostuse osas. Tihti esineb halba disaini, läbimõtlematust ja tarbetut originaalitsemist rõivaste ja jalanõude juures. Nii mõnegi neist vääriks eraldi käsitlemist.

Jooksusussid Mizuno Wave Runner 9

Omapärane/originaalne talla kannakonstruktsioon, mida on üritatud tühikute ja õnarustega õhulisemaks muuta või vastavat muljet kujundada, aga väga ebapraktiline maastikul jooksmisel kuivõrd kanna alusesse tühimikku kipuvad kinni jääma männikäbid, kogunema tihkem savi jms. Talvisel ajal, värske pakkiva lumega, koguneb kanna alla korralik jäine klots. Seega kasutmiseks vaid kuival ja mitte irddetaile sisaldaval pinnasel.

Craft jooksujakk - praktikas võimatu kasutusega käisetasku lukk

 Õlavarrel paiknevat vertikaalse tõmblukuga taskut on võimatu ühe käega kasutada. Kui sa selle ka lahti saad, siis kinni enam mitte. Teist, varrukas olevat kätt abiks kasutada ei saa - lihtsal ei ulatu.
Hea näide asukohale ja materjalile mittesobivast tehnilisest lahendusest. Probleemi poleks näiteks takjakinnitusega laheduse puhul.

Salomon joogipudelihoidja-vöökott

Jällegi, tootja on mõelnud, et teeks laheda disani, mis võimaldaks joogipudelit mugavamalt parema käega haarata. Samas tundub, et tootja pole viitsinud antud disaini praktikas (piiavalt) testida. Kui ta oleks seda teinud, oleks nad lisanud mingi pudelit fikseeriva lahenduse, mis välistanuks pudeli hoidikust välja rappumise - eriti tavaline jooksmise puhul.

Motorõivad RST Ventilator IV (ennekõike püksid)

Väljanägemise, lõike ja värvivaliku, ehk visuaalse poole pealt igati okeid, aga funktsionaalselt soovida jätvad. Tegemist on kolmekihilise (sisemine soojem vooder, veekindel vooder ja välimine rõivas) sõidujakist ja -pükstest koosneva komplektiga. Häda on selles, et kõige välimine kiht, ehk põhirõvas ise on tehtud paiguti väga õhku läbilaskvaks (ilmselt sellest ka nimi "Ventilator"), mis aga mootorrattasõidul olemise mugavusele kasuks ei tule - juhul kui tegemist ei ole just palava ilmaga. Samas palava ilmaga hakkab jällegi seisma jäädes palav kuivõrd rõivas on iseenesest suht paks. Selline lahendus on sobilik aktiivseks liikumiseks mõeldud spordirõivastele, mis peaks liikudes võimaldama head venitilatsiooni, aga seisma jäädes pakkuma sooja. Motorõivas peaks aga olema põhimõtteliselt vastupidise funktsionaalsusega - tuulekindel, aga seistes ventileerimisvõimalust  pakkuv.
Kasutatavuse huvides ratsisin pükstele selle kõige õhku läbilaskvamale osale lukuga ärakäivad tuulekindlad pinnad. Teostus ühe õmblustöökoja poolt.

Nike mäesuusapükste sisse-õmmeldud takjakinnitustega taskud

Taaskord, mõnda kohta ehk sobiv lahendus, aga antud kohta kindlasti mitte. Esiteks ei takista selline tasku sulgemise viis lume sattumist taskusse, mis mäesuusapükste puhul ei ole kukkumise korral kuigi haruldane. Teiseks, väga tülikas lahendus kinnastega kasutamisel (aga ka ilma nendeta). Kolmandaks, mitte-kestev, ehk kasutamisel pükse lõhkuma kippuv.

Polar pulsikella pulsivöö 

Mõeldud käima ümber rindkere rinnalihaste alt. Paraku sportimise ajal, kui higi lahti ja eriti alade puhul, kus ka ülakeha rohkem liigub (n suusatades), kipub vöö kõhu peale alla kukkuma. Olen näinud, et mõned on pulsivööd ratsinud üle õlgade käivate toestavate paeltega - nagu naiste rinnahoidja siis.

Ei tea kas see on ka disainiviga, aga minul on nendega alaliselt esinud ka vale näidu probleem - rihm ei edasta kellale korrektselt andmeid. Need puuduvad treeningu alustamisel kas üldse või siis tulevad sisse mingi anomaaliana - stabiilselt püsiva kõrge pulsinäiduna.

Õnneks tänapäeval, kus spordifunktsionaalsusega kellad suudavad pulssi ka randmelt lugeda, hakkab pulsivöö pigem ajalukku jääma.

Spordihoonete, ujulate jms plekk-kapid

Eks neid kapidisaine ole erinevaid, aga aspektid, mida ma antud juhul silmas pean seisnevad mõningate mudelite uksaugu servades mille taha kotid/asjad kinni kipuvad jääma. Pleki serv seest tagasi valtsimata. Lisaks rõivaste riputamise pulgad, mis kergelt oma pesast välja tulevad kaotades rõivaste riputuskonksusid

Poolsõõri kujulise võtmega Abloy ukselukk

Ilmselt turvalisem kui vanakooli nn Vasara lukk, aga praktikas vägagi tülikas kuivõrd võtme lukuakku saamine nõuab üksjagu pusserdamist.

McDonalds'i iseteeninduse lahendus (tabloo)

Aja jooksul on see küll tasapisi paremaks muutunud, aga tiba kohmakas ja mitte-intuitiivne on see veel ikkagi.
Näiteks ei saa enne eine hinda teada kui pead valima konkreete burgeri. Ka navigeerimine jätab soovida, eriti kui soovid mingites valikutes tagasi või üldisemale tasandile liikuda. Varem oli väga kummalise koha peal see kui soovisid, et karastusjooki ei serveeritaks jääga. Nüüd on eine erinevate komponentide personaliseerimine käepärasem. Siiski ei saa ma aru, miks ei piisa näiteks jää ärajätmisest joogist vastava linnukese eemaldamisest vaid selle jaoks hoopis klikkida "muuda" nupul.

Rimi iseteeninduse süsteem

Taaskord, aja jooksul mingites nüanssides paremaks muutunud, aga kohati ikka arusaamatu. Näiteks  mitme sama toote ostmisel oled sunnitud kasutama klienditeenindaja abi kuivõrd süsteem ei luba sul toote kogust sisestada kui sa oled esimese eksemplari juba ära skänninud (koguse sisestamine peaks toimuma enne toote skännimist).
Kui ostad palju kraami võib juhtuda, et süsteem näitab nn kaaluerinevust. Probleemist väljumiseks peab klienditeenindaja tulema detuktiivselt välja uurima milles asi. See seisneb tavaliselt toodete üle lugemises ja ostunimestikule vastavuse kontrollimises. Minu hinnangul tarbetult klienditeenindaja aega okupeeriv ja ostjat ruineeriv olukord. Ma ei tea milline on Rimi kaaluerinevuse tolerants, aga tundub, et see on liiga väike. Ma leian, et kaaluerinevuse tolerants võiks sõltuda ostetavate toodete hinnaklassist. Näiteks kui inimene ostab mitu kilo kapsast, saia, leiba, piima jms. oleks lubatud suurem kaaluerinevus, kui ta osturegistris on aga mõni kalli kaaluhinnaga toode või tooted (näiteks safran) võiks kaaluerinevuse tolerants olla väiksem.

Söögikohtades toitude/jookide serveerimine ebakohaste riistadega või nõudest

Üsna tavapärane on kastme serveerimine väikestes kausikestes koos kahvli ja terava otsaga noaga millega seda kastet sealt kätte ei saa. Võimalik, et nii ongi mõeldud, et kastme manustamiseks tuleb toit tuleb sinna sisse kasta, aga minu hinnangul mitte kõige elegantsem lahendus, eriti arvestades milliseid erinevaid söögiriistu, on erinevate toitude mugavamaks konsumeerimiseks välja töötatud. Asja päästaks ära üks väike lusikas.
Ühes Tartu pubis olen tunnistanud seda, et kuumi jooke serveeritakse pikast klaasist koos lühikeste puuga kaetud käepidemetega lusikatega, kus jooki segades ulatub käepideme puu osa joogi sisse.
Kas tõesti on olnud raske komplekteerida pikas klaasis joogi serveerimist selleks sobilike pikemate lusikatega?

Kohvikutes ja pubides elektripistikute nappus või puudumine

Minu jaoks mõistetamatu olukord. Kohati tundub, nagu pistikud oleks mingi maksu all, et neid ei ole peetud vajalikuks klientidele kasutamiseks lisada. 

Kohvikutes ja teistes söögikohtades WiFi kasutamise võimatus

Ja seda mitte sellepärast, et WiFi kui selline üldse puuduks vaid seetõttu, et teenindaja ei tea selle parooli või esineb mõni muu tehnilist laadi takistus mille osas teenindaja ei oska aidata ega ka lihtsalt ruuterile restarti teha.
Võib ju tunduda pseudoprobleem, aga ei ole seda mitte kui sa otsid spetsiaalselt mõnes piirkonnas WiFi-ga kohvikut või söögikohta, et seal ära teha mõned pakilised toimingud.
Minul on kombeks sel puhul ka midagi tellida, et ma ei kasuta lihtsalt tasuta netti, aga olen ka kliendiks. Teinekord juhtub aga nii, et võtad küll suupisted, aga seda, milleks sa sinna kohvikusse tulid, teha ei saa kuivõrd ei õnnestu netiühendust saavutada. Seega oled sunnitud minema järgmisesse kohta olles raisanud aega ja raha mitte-toimiva ühendusega, sisuliselt sinu õigustud ootusi petnud söögikohale.

Üldkasutatavates WC-des nagide ja kottide vms. jaoks tasapindade puudumine

Ei tea, kas see on olnud kaalutletud otsus või läbimõtlematus, aga kasutajale ebamugavusi põhjustav on see küll. Eriti talvisel ajal kui nr. 2 tegema asudes ei ole üleriideid kuhugi riputada või sa ei soovi muud kandamit ligasele põrandale panna.

Läti õllede välimääraja

Tänapäeval, kus majanduslikult tegutsev mobiiline eestlane ostab niihästi pidupäevase alkoholi kui ka oma igapäevase õlle Lätist, ning teeb seda suurtes kogustes, valitseb reaalne oht teadmuses koju tassida ka midagi sellist, mis juua ei kannata. Sestap otsustasin oma kogemusele tuginedes koostada väikese Läti õllede välimääraja. Nii teistele teadmiseks kui endale meeles pidamiseks.
Hoiatan ette, et terminoloogia on amatöörlik ja hinnang joodavusele ja maitseomadustele on sügavalt subjektiivne kuivõrd pole vastava valdkonna asjatundja.

*List on jooksvas täiendamises vastavalt uute maitsekogemuste lisandumisele.

Staburags 

Tootja: Lacpesis
Pakend: pindine plekkpurk
Alko sisaldus 5%

Korralik hele joogiõlu. Ei oma imelikke ega tugevaid kõrvalmaitseid. Pigem mahedapoolne. Ka alko sisaldus vastab heale joogiõllele. Kannatab juua.

Livu Rubenis

Tootja:
Pakend: pindine plekkpurk
Alko sisaldus 7%

Magusapoolse maitsega kange õlu. Kusjuures maitse ei pruugi üldse kätte anda, et tegemist on kange õllega. Küll aga tunned seda peas kui oled purgi sisse kummutanud. Ilmselt hea valik neile, kes taotlevad õllest joovet, aga ei kannata sellega kaasnevat kange õlle alko maitset.

Mežpils

Tootja:
Pakend: 0,33 l plekkpurk
Alko sisaldus 5,3%

Mõruda...ei, pigem viha maitsega keskmise alkosisaldusega hele õlu. Meenutab maitselt vihaks läinud kurki. Maitse asi, aga ilmselt enamusele mitte just mokka mööda kraam. Kannatab hädapärast juua  keskmisest suurema januga.

Bruža 

Tootja:
Pakend: 0,33 l plekkpurk
Alko sisaldus 5,0%

Veidra nimega (tõlkes rahvahulk, crowd) karamelliseeritud linnastega meeldiva kergelt magusa-maheda maitsega hele joogiõlu. Kindel valik.

Africana Beer

Tootja: teadmata
Pakend: 0,33 l plekkpurk
Alko sisaldus 5,2%

Müügil Lätis. Eestis pole müügil silma jäänud. Väga neutraalse maitsega, et mitte öelda maitsetu hele õlu. Kannatab juua ja sisulist mõtet sel ei ole.
Antud listi osas tegemist erandiga, sest see ei ole Läti õlu. On hoopis Eestis villitud. Jääb aga salapäraseks kus ja kes seda tegi.

Bruža Dark Velvet

Tootja:
Pakend: 0,33 l plekkpurk
Alko sisaldus 4,5%

Heleda Bruža tume kaksikvend või -õde. Meeldiva, kergelt suitsuse maitsega lahjem versioon. Ehk tsipa vähem nn sametine ja vesisema maitsega kui A Le Coq’i Dunkel.

Oled hinnangutega nõus või ehk on omalt poolt soovitusi listi osas?